RAB: rahapesuks kasutatakse aina rohkem uusi tehnoloogilisi lahendusi

Raha. FOTO: Foto: Sabine Brose/Sorge via www.imago-images.de/Scanpix Baltics

Rahapesu andmebüroo (RAB) värske aastaraamat toob esile, et eelmisel aastal kasutati rahvusvahelistes rahapesuskeemides ja finantskelmustes aina rohkem uusi tehnoloogilisi lahendusi, sealhulgas krüptovara ja VIBAN kontosid ning mullu kasvas ka ühisrahastusplatvormide ärakasutamine kelmide poolt.

Rahapesu andmebüroo juhi kohusetäitja Marget Lundava selgitas, et 2020. aasta oli rahapesu andmebüroo jaoks väga tegus, sest lisaks tavapärasele põhitööle oli oluliseks arenguks riigikogu 2020. aasta juunis tehtud otsus muuta RAB 1. jaanuarist 2021 iseseisvaks, rahandusministeeriumi haldusalas tegutsevaks, valitsusasutuseks.

Samuti panustasid RABi töötajad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riikliku riskihinnangu valmimisse. «Covid-19 pandeemia mõjutas oluliselt nii meie igapäevatööd, kuid suurendas ka finantskuritegevuse mahtusid, eelkõige just digitaalses maailmas,» lausus Lundava. 

Mitu olulist virtuaalvääringu teenuse pakkujaid puudutavat seadusemuudatust võimaldas rahapesu andmebürool 2020. aastal virtuaalvääringute turgu märkimisväärselt korrastada. Eelmisel aastal tunnistas rahapesu andmebüroo kehtetuks kokku 1808 virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba.

Kuigi virtuaalvääringu sektoriga seotud riskid on seadusemuudatustele vaatamata väga kõrged, märkas RAB eelmisel aastal positiivset muutust sektori teatamiskohustuse täitmises. 2020. aastal oli turul 2019. aastaga võrreldes ligi kolm korda vähem ettevõtteid, kuid rahapesu andmebüroole esitas kahtlaste tehingute teateid ligi kolm korda rohkem ettevõtteid.

Uue mõistena kerkis eelmisel aastal rahapesu andmebüroo töös esile VIBAN-pangakonto, mis on tehniline konto makseteenuse pakkujale. Krediidiasutuse vaates ei ole VIBAN-konto eraldiseisev konto, mis tähendab, et pangal ei ole ülevaadet VIBAN-konto tehingute detailide kohta, vaid seda infot peab eraldi küsima oma makseteenuse pakkujast kliendilt. «VIBAN-kontode tehingute info kättesaadavuses on õnneks toimunud kiiresti pööre ja saavutati toimiv koostöö Eesti pankade ja piiriüleste makseteenuse pakkujate vahel,» ütles Lundava.

Eelmisel aastal jõudis rahapesu andmebürooni üha sagedamini infot, mis viitas, et rahvusvahelised kelmid kasutavad kohalikke ühisrahastusplatvorme heausksetelt investeerijatelt raha väljapetmiseks. RAB aitas kaasa mitme ühisrahastusplatvorme puudutanud kuriteoskeemi tuvastamisele, millele järgnesid kriminaalmenetlused.

Eelmisel aastal suurenes märkimisväärselt välispäringute arv, mis puudutasid rahapesu andmebüroo tegevusloaga Eesti ettevõtteid. Paljudel juhtudel on sellised ettevõtted tegevusloa juba kaotanud või on tühistamismenetlus pooleli. Üldjuhul on selliste Eestis registreeritud ettevõtete seos Eestiga minimaalne: need ei tegutse Eestis, neil ei ole Eestis arvelduskontot ja ka isikud ettevõtte taga on välisriigi kodanikud, kes Eestis ei resideeru.

Selliste variettevõtete esile kerkimine välispäringutes on laiem suundumus ja ilmestab probleemi, et Eesti ettevõtteid kasutatakse ära kuritegude toimepanemiseks mujal maailmas. Enimlevinuimaks raha liikumise suunaks oli 2020. aastal RAB-ile saadetud välispäringute puhul raha transiit läbi Eesti, kus Eesti pangakontodele laekunud raha liikus edasi teistesse riikidesse.

«Rahvusvahelisel koostööl on rahapesu ja kuritegevuse tõkestamisel laiemalt väga oluline roll. Välispäringutes kajastuvad juhtumid viitavad rahvusvahelistele rahapesuvõrgustikele, mis võivad ilma välispartnerite infota meile suures osas nähtamatuks jääda,» lausus Lundava. 

«Lisaks võimaldab järjest aktiivsem välissuhtlus saada teavet Eestiga seotud isikute kahtlastest tehingutest väljaspool Eestit. Seega täiendab välispartneritelt laekuv info RABi olemasolevat teavet ning võimaldab näha suuremat pilti,» selgitas ta. 

Tagasi üles
Back