Riigikogu pressiosakonna sõnul teavad vaid parlamendisaadikud ise, kuidas nad puhkavad ja seetõttu otsustavad nad omal käel, kas paluda selleks ajaks palgaarvestuse peatamist või mitte.
Vaid parlamendi liikmed teavad, kuidas nad puhkavad
3. veebruar 2012, 13:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu pressisekretär Gunnar Paal ütles, et parlamendisaadiku töö lõppemist ei ole võimalik täpselt määratleda, kuna ameti põhiosaks ongi riigikogu liige olemine.
Vastavalt töökorrale tuleb osa võtta komisjonidest ja istungitest, lisaks sellele loetakse ametiülesanneteks delegatsioonides ja rahvusvahelistel üritustel osalemist.
Seetõttu ei ole Paali sõnul võimalik öelda, kuidas parlamendi liikmed tegelikult puhkavad. «Nendele küsimustele teavad vastuseid vaid riigikogu liikmed ise. Ametlikke puhkuseavaldusi pole neil võimalik esitada,» summeeris Paal.
Seega on parlamendisaadiku enda otsustada, kuidas ja kas üldse ta oma töölt eemalviibimise vormistab. «Kui riigikogu liige leiab, et teatud ajal ta otseselt oma tööülesandeid täita ei saa, võib ta teha töötasu maksmise peatamise avalduse,» ütles Paal.
Avaldus tuleb teha riigikogu juhatusele. Töötasu on kantseleil õigus kinni pidada vaid siis, kui riigikogu juhatus on vastava käsu andnud. Muudel juhtudel on riigikogulase palk puutumatu.
Riigikogu pressitalituse andmetel esitas Urve Palo riigikogu juhatusele 11. jaanuaril taotluse töötasu maksmise peatamise kohta perioodil 6. – 8. veebruarini ja sellise käsu andis juhatus ka riigikogu kantselei finantstalitusele.