Väikefirmad kahtlustavad suure autokooli eelistamist

OÜ-l Autosõit on üle Eesti mitu libedasõidu koolitusrada Foto: Andres Ehrenpreis

Tallinna väiksema ja keskmise suurusega autokoolid saatsid õiguskantslerile pöördumise, milles kahtlustavad, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) lähtus kohustuslikku libedasõidutundi määrusse kirjutades vaid ühe suurema autokooli – OÜ Autosõit erahuvidest. Ministeerium ja firmajuht lükkavad kahtlused ümber.

Selle aasta alguses hakkas kehtima kord, kus juhiloa taotleja peab sõidu algõppe raames läbima libedasõiduväljakul kohustusliku libedasõidu praktilise tunni – hoolimata aastaajast. Samas on pöördumise saatnud autokoolide andmeil praegu aastaringne libedasõidurada Eestis vaid kahel eraettevõttel – Aide Autokoolil Pärnus ja OÜ-l Autosõit Tallinnas, Aseris ja Tartus. Liiklusseaduse järgi peab autokoolil olema vaid õppesõiduväljak või selle kasutamise võimalus.

«Seega on võimalik riikliku õppekava täitmiseks kasutada igas piirkonnas vaid ühe eraettevõtte libedasõidu õppeväljakut ning seda vaid juhul, kui eraettevõttest raja omanikuga vastava kokkuleppe saavutamine osutub võimalikuks,» kirjutavad autokoolid. Nad viitavad, et eriti raskesse olukorda satuvad juhiloataotlejad, kes elavad saartel või mujal nendest keskustest kaugemal, kes peavad läbima kohati kuni 100 kilomeetrit, et teha 45-minutine libedasõidutund.

«Kuidas on võimalik, et riiklikus õppekavas kehtestatakse nõuded, mille täitmine on võimalik vaid ühe eraettevõtte poole pöördudes,» imestavad koolid. Selline olukord tekitab libedaradade omanikele võimaluse ainuisikuliselt teenuse hinda dikteerida. Juba ongi OÜ Autosõit saatnud autokoolidele libedaraja kasutamiseks näidislepingu, mille tingimustes firma väidetavalt läbi rääkima ei ole nõus.

Autokoolide hinnangul tähendab juhiloa taotlejale ühe libedasõidutunni lisandumine koolituse hinna tõusu enam kui 10 protsendi võrra. «Tegemist on täiesti ebaproportsionaalse ja meelevaldse hinnaga, mida dikteerib üks eraettevõte.»

Eeskujuks toovad nad Soome, kus riik on rajanud 18 kunstlikku libedasõidurada, kus saavad harjutamas käia kõik soovijad ja koolitajad ühtsetel alustel. Eestis pole riik selliseid aastaringseid koolitusvõimalusi loonud.

Autokoolide hinnangul on pealegi nii range libedasõidu koolitustunni toimumine põhjendamatu, arvestades, et libedaid teeolusid on meil vaid loetud kuudel aastas. Autokoolid küsivad, kas sellest ühest sõidutunnist võivad algaja autojuhi oskused sedavõrd oluliselt muutuda, et nad peavad keset suve sõitma kaugele kunstväljakule sõidutundi. «Eriti absurdseks muutuks see olukorras, kus õpilane on läbinud koolituse tervenisti talvekuudel, kuid kooli lõpp, sh libedasõidu riskivältimise koolitus on jäänud kevad/suvisele perioodile,» kirjutavad autokoolid.

«Kui probleemiks on liikluskultuuri parandamine ja liiklusõnnetuste arvu vähendamine, siis kas selle probleemi peamise põhjusena/lahendusena on tõepoolest tuvastatud ühe libedasõidutunni puudumine algastmes – vähetõenäoline,» kirjutavad väikeautokoolid.

Riik ei kontrolli

Pealegi pole riigil praegu võimalusi aastaringselt noore autojuhi libedasõiduoskuseid kontrollida ega ka kohustust selleks. «Seega sunnitakse MKM määrusega põhjendamatult ostma libedasõidu riskivältimise koolitust ühelt eraettevõttelt, ilma et riik täidaks seejuures mõnd seadusest või riiklikule järelevalve organile määratud kohustust,» kirjutavad autokoolid, kes jäävad õiguskantslerile saadetud pöördumises anonüümseks, põhjendades seda hirmuga sattuda ebasoosingusse või kaotada koolitusluba.

«Tekib küsimus, kas riikliku õppekava tingimuste seadmisel on määruse väljaandja poolt eelnevalt analüüsitud õigusakti võimalikku mõju ning sellega kaasnevaid tagajärgi ning kas tingimusi seades on lähtutud avalikest huvidest?» kirjutavad autokoolid.

Tallinna autokoolid märgivad kirjas ka, et OÜ Autosõit esindaja osaleb aktiivselt majandusministeeriumi määrusi ettevalmistavas töörühmas ning «läbi eeltoodud kanali toimub ka juba aastaid maanteeameti mõjutamine. OÜ Autosõit püüab juba aastaid iga hinna eest erinevate meetmete, ettepanekute, teabenõuete ja kaebuste esitamisega maanteeametit konkureerivate koolitusasutuste kahjustamise eesmärgil survestada, kasutades jõupositsiooni, mille tekkimist on talle mingil arusaamatul põhjusel riigi esindajate poolt kahetsusväärselt võimaldatud.»

Koolitajatel oli üleminekuaeg

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitas, et ei ole lähtunud ühe autokooli erahuvidest, vaid autojuhi väljaõppe paremast kvaliteedist ja sellega ka liiklusohutuse suurendamisest Eestis. «Pigem võib öelda, et sisuliselt kõik omaaegsed OÜ Autosõit ettepanekud lükati tagasi,» lisas ministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda.

Ruuda sõnul pooldas määruse väljatöötamisel enamus koolitajatest libedasõidu toomist juhi algastmesse. Muudatuse jõustamine oli kavandatud ligi kaks aastat hilisemaks, et anda kõikidele koolitajatele võimalus vastavate väljakute ehitamiseks või rentimiseks või vastavate seadmete hankimiseks.

Määruse eel tehti ka analüüs, kus toodigi välja see, et koolitajatele tekib sellega täiendavaid kulutusi. Ministeerium arvestas tollal, et kunstkattega libedasõidu õppeväljaku maksumus on umbes 6-10 miljonit krooni.

Ruuda viitas, et määruse muudatus ei piira ka looduslike libedasõiduväljakute kasutamist või muude vahenditega (nt vastava tehnika, keskkonnasõbralike õlide, kunstkatte või muude teekatte libedaks tegevate materjalide või vahendite või libedasõidu rehvide kasutamine) vastava haardeteguri saavutamist.

MKM andmetel on maanteeamet praegu peale Aide ja Autosõidu omade tunnustanud aastaringsete libedasõidu riskivältimise koolituse õppeväljakutena veel kaheksa autokooli looduslikku õppeväljakut. Lisaks on esitatud taotlusi loodusliku libedaväljaku avamiseks Narvast, Hiiumaalt ja Kuressaarest, kuid neid maanteeamet alles hindab.

Omaks ei võta

OÜ Autosõidu juhatuse liige Indrek Madar ütles, et esimene määrus, mis kohustas lõppastmekoolituses ehk juhilubade vahetamise koolituses tegema viie sõidukorra ulatuses libedasõitu, võeti vastu 2001. aastal. «Ettevõte Autosõit on äriregistrisse kantud aastal 2002. Siin on väike vastuolu väites, justkui meie ärihuve oleks eelistatud,» leidis Madar.

Liikluskoolitaja meenutas, et algastmekoolitusse libedasõidukoolituse kohustuse määrusse jäeti sisse kahe-aastane ülemineku periood, mille ajal saanuksid kõik autokoolid rajada ise infrastruktuuri või sõlmida kokkulepped. Ta tõi näide Soomest, kus 6-7 väiksemat autokooli lõid koostöös omavalitsusega oma libedasõiduplatsi.

«Võimalusi on erinevaid. Öelda, et kohustus on määrusse pandud ainult ühe äriettevõtte huvides, ei ole õige. Igal ettevõttel on valikuvabadus - kas investeerida juurde, võtta pangalaene ja kohustusi või olla sellel turul madala riskiga, rentides õppeklassi, liisides autot ja mitte omades bilansis oma vara, et kui midagi peaks juhtuma, on võimalik ärist kiiresti väljuda,» rääkis Madar.

Madar lisas, et kui seadus kohustab igat autokooli kasutama õppesõiduplatsi, siis praegu enamikul autokoolidel oma platsi pole - seda renditakse mõne teise ettevõtte käest, kes pakubki platsirendi teenust. «Siin on ju analoogne olukord – kas ka sel juhul on kellegi ärihuve eelistatud avalikele huvidele? Ma arvan, et siiski mitte, sest teatud koolitusi polegi võimalik avatud liiklusega tänavatel läbi viia.»

Ministeeriumiametnike mõjutamist Madar omaks ei võtnud. «Võin käe südamele panna, et mina ei ole midagi selles osas teinud, et kuskilt midagi ebaseaduslikult sisse tuleks. Olen istunud ministeeriumis ja maanteeametis ümber laua koos autokoolide liidu ning liikluskoolitajate liidu esindajatega, ka viimase määruse vastuvõtmise juures, kusjuures sellele mitte ühtegi vastuväidet ei olnud. Sellele ei saagi liiklusohutuse seisukohast vastuväiteid olla. Vaadates möödunud aasta lõpu fataalseid õnnetusi, tuleks võib-olla pigem kaaluda libedasõidu osakaalu suurendamist,» märkis Madar.

«Meie soov on läbi aastate olnud suurendada liiklusohutust ja viia tase Põhjamaadele lähemale. Siiani oleme libedaradade kasutamise võimalust kõigile autokoolidele pakkunud, koostöö on laabunud väga hästi,» lisas ta.