Keskkonnaminister lubab, et raiemaht hakkab vähenema

Tõnis Mölder usub, et puidu keemiline väärindamine, kui seda teha loodussäästlikult, on väärt teema aruteluks. Paraku võttis tselluloositehase debatt ettevõtjailt soovi selle nimel tegutseda. Foto: Riina Martinson

Enne veel, kui Eestis valitsenud troopilises kuumuses paar puhkepäeva saanud keskkonnaminister Pärnu randa suplema pääses, rääkisime temaga ühiskonda lõhki kiskuvatel teemadel: lindude pesitsusrahu, raiemaht, tuulikupargid meres ja lageraie.

Keskkonnateemadel on aina negatiivseid uudiseid tulnud, kas midagi head ka teie töös toimub?

Teeb rõõmu, et liigume jõudsalt edasi metsanduse arengukava koostamisega. See on ju teema, mis aasta aega sisuliselt seisis. Nüüd on tekstilise osa esimene tutvustamisvoor tehtud ja oleme saanud hulgaliselt tagasisidet, millega praegu töötame.

Teiseks kõik see, mis toimub RMK ümber: dividendide ootuse vähenemine, RMK otsus teha lisaeelarve ja miljon eurot taristu arendamisse investeerida. Samuti edeneb töö uue kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH-alade) kontseptsiooniga.

Kevade tuliseimaks teemaks tõusis lindude pesitsemisajal tehtav metsatöö. Kes tülis süüdi on?

Minu hinnangul on tänane looduskaitseseadus liialt üldsõnaline ja jätab palju tõlgendamisruumi – nii metsamajandajatele kui ka -kaitsjatele. Väga oluline on, et suudaksime järgmiseks aastaks teha uue looduskaitseseaduse, mille järgi saaks pesitsusrahu tõlgendada ühtmoodi.

Tänavu on kaebuseid tulnud hoopis rohkem ning minu hinnangul on Keskkonnaamet käitunud pisut teisiti – rakendanud ja tõlgendanud seadust pisut teistmoodi kui varem. Olen saatnud Keskkonnaametile märgukirja, kus juhtisin tähelepanu, et ei õigusaktides ega ministri määruse tasemel pole midagi muutunud ja selline praktika muutus üleöö ei lähe kokku hea haldustavaga. Metsandussektorile oleks tulnud anda üleminekuaega.

Uues looduskaitseseaduses oleme määratlenud, et pesitsusrahu kestab 15. aprillist 15. juulini ainult looduskaitselistes paikades, aga ministril on võimalus kuni kaheks kuuks määrata pesitsusrahu erinevatele aladele sõltuvalt metsa tüübist, aga ka metsa omandist.