Juhtkiri ⟩ Estonia usaldus (17)
1. juuli 2021, 00:00
- Estonia uurimise peamine põhjus on usalduse taastamine
- Avalikkus peab veenduma, et uurimine viiakse läbi piisava põhjalikkusega
- Arusaamatud tõrked on vesi uute vandenõuteooriate veskile
Parvlaeva Estonia uue uurimise ajendiks on eelmisel aastal rootslaste tehtud dokumentaalsarjas esitatud seni teadmata asjaolud. Eelkõige varem kirjeldamata augud laeva keres. Mitmesuguseid (vandenõu)teooriaid on laevahukust möödunud veerandsajandi jooksul liikvel olnud hulganisti.
Muidugi on hea, et eeluuringud nüüd algavad. Soovime tegijatele edu! Põhjust on aga ka mureks, et päris kõik ei pruugi välja kukkuda nii, nagu parimat tahtes on kavandatud.
Uue uurimise kõige kandvam mõte ei ole lihtsalt kummutada või kinnitada algse rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõppjäreldusi. See pole ka pelgalt tehniliste asjaolude välja selgitamine. Mõte, miks sellist uut uurimist üldse teha, on usalduse loomine. Uuringud merel ja maal on tehniliste asjaolude välja selgitamise vahend. Usaldust luuakse aga inimeste vahel.
Uuringuteks raha eraldamise kohta tehti otsus. Kuid selle kasutamiseks anti volitus alles äsja. Tulemus on see, et uuringute Eesti-poolne korraldaja ei saanud komplekteerida meeskonda ega viia läbi riigihankeid. Sellest omakorda tuleneb terve hulk näivalt väikeseid asju, mille tulemus on, et keskne eesmärk – usalduse kasvatamise – on asjatult küsimärgi all.
Näiteks oleks ju tore, kui vähemalt uuringute alguses saaks kaasas olla rohkem pääsenute ja hukkunute omaste ning ka ajakirjanduse esindajaid. Raha ja administratiivse abiga venitamise tulemus on aga paraku, et need võimalused on üsna ahtad.
Muidugi on hea, et Estonia eeluuringud nüüd algavad. Soovime tegijatele edu! Põhjust on aga ka mureks, et kõik ei pruugi välja kukkuda nii, nagu kavandatud.
Kas selle taga on lihtsalt tavapärane bürokraatlik asjaajamise aeglus või midagi muud, pole võimalik praegu asjalikult isegi arutleda. Kogemuse järgi teame, et kui millegi taga on tõsine poliitiline tahe ehk praktilises mõttes ministrite meeldetuletused, siis liigutavad ametnikud kiiresti nii mõtteid kui ka dokumente. Praegu paistab, et mainitud poliitilist tahet pole asja juures olnud.
Praeguseks on juba juhtunud, et eeluuringuid ei saa läbi viia algselt kavandatud mahus. Põhimõtteliselt võib ohus olla ka põhiuuringute tähtaeg.
Aga olgu, mõtleme ja loodame, et uuringud viiakse siiski läbi hiilgaval tasemel ja tarviliku põhjalikkusega. Sellest üksinda siiski ei piisa, tarvis on ka avalikkuse veendumuse tekkimist, et see just nii ongi olnud.
Valitsus ja asjaomased ministrid peaksid sellele uurimisele andma kogu vajaliku toe. Seda enam, et maksumaksja raha on ju juba välja lubatud ning kulutatakse ära. Ministritelt on tarvis õigeid käsklauseid ja eesmärgi silme ees hoidmist. Saadud on üle koera ja nüüd tuleks ka üle saba saada.
Kui ministeeriumide ja valitsuse tasemelt tuleb mingisuguseid arusaamatuid tõrkeid, siis on see vaid vesi uute vandenõuteooriate veskile. Kuigi kõige tõenäolisem põhjus võib ju ollagi tavapärane bürokraatlik venivillemlus.
Lisaks on uurimise initsiatiiv saanud alguse Eestist. Pole vahet, et algatajaks oli meie eelmine valitsuskoalitsioon. Käituda tuleb riigina ja see tähendab järjepidevust ja soliidsust oma tegevustes. Eesti on hukkunud parvlaeva lipuriik. Eesti on ka uute uuringute juhtriik ja usaldusväärsuse eest vastutaja. Kui see töö on juba ette võetud, siis tuleb seda teha eesmärgipäraselt ja väärikalt.