Nii kuum, et lehmad ei taha isegi laudast karjamaale minna

Nii nagu inimestele ei meeldi loomadelegi liigne kuumus. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Metstaguse Agro juht Teet Kallakmaa ei mäleta suve, kus üle 30kraadine kuumus nii pikka aega kestnuks, et võtab lehmadelt lausa tervise. „Muidugi mõjub piimatoodangule, kui lehmad söövad vähem, on apaatsed ja vaid lõõtsutavad. Kui kuumaga on ainevahetus aeglasem, on ka piima vähem,” nentis mees.

Ka on Kallakmaa täheldanud, et udarahaigusi on praegu rohkem, sedagi seostab ta loomade ülekuumenemisega.

Kokkuhoid lööb kuumalt

Metstaguse Agro enamik karjast on aasta läbi laudas. Nii tulevad tänavusel kuumal suvel eriti hästi välja ehitusel tehtud kokkuhoiukohad. Need laudad, mille ehitusel sai valitud odavam lahendus, on talvel külmad ja suvel kuumad. Kallima lahendusega laudad püsivad ka suvel jahedamad. Nii tõdes Kallakmaa, et kui tahad tulemusi, pead rohkem investeerima.

„Hoidsin minagi siin kokku ventilatsiooni pealt, mõtlesin, et sellel pole laudas nii suurt tähtsust, kuid järgmisesse aastasse plaanin juba lautadesse sundventilatsiooni ehitust,” lausus ta.

Praegu on ventilatsioon vaid lüpsiplatsi ootealal ja lüpsiplatsil. Need aga sama vanad kui lüpsiplats, 16–17 aastat. „Seegi vana aja värk vajab väljavahetamist, lisaks tuleb paigaldada sundventilatsioon ka lauta loomade puhkealale,” rõhutas Kallakmaa.

Kastavad loomi

Praegu toetavad nad kuumuses vaevlevad lehmi omaloodud niisutussüsteemiga, sellisega nagu kastmissüsteemid peenramaal. „Ise aretasime niisutussüsteemi, mis on laudas lae all ühenduskoridorides, kus loomad liiguvad. Loomad saavad selga niisutust ja märjana püsib ka betoonpõrand, mis kuivades muutub lehmadele libedaks,” selgitas Kallakmaa.

Söötmise koha pealt lisas mees, et kuumal ajal lehmade söögiisu tekitamiseks pakuvad müügifirmad erilisi söödalisandeid, kuid ta pole neid veel ostnud. „Need kõik maksavad ja mulle tundub see pigem hea müügijutt. Kuid võib-olla tõesti tuleb toodangus raha tagasi, kuid me pole praegu neid ostnud.”

„Arusaadavalt joovad lehmad praeguse kuumaga rohkem,” teab ta enda sõnul kindlasti üle keskmise kuumust taluva mehena. „Joon vett ja kastan end veega ja siis teen veel heal meelel sportigi,” märkis ta. Nii mõistab ta lehmi, kes laudas koonduvad jootjate ümber, asetavad pea lausa jootjale, millest õhkub värskust ja jahedust. „Eks lehma ajugi vajab rahustavat jahendust,” ütles ta.

Kallakmaa sõnutsi on loomad laudas viimase piiri peal. „Kahju kohe neist, juba kolmas nädal läheb kuumuses ja lõppu ei paista. Laudas sama temperatuur, mis õues ja seda eriti uutes kergehitistes. Vanas betoonlaudas on paar kraadi jahedamgi.”

Mees usub, et tulevikus suved sellisteks soojadeks jäävadki ja laudas tuleb otsida jahutamise lahendusi. „Kas just imeasju, seda ma ei usu. Ilmselgelt ka laudas õhku jahutama ei hakata. Vähemalt praeguse piimahinna juures mina konditsioneere lauta ostma ei hakka, selleks peab piima hind algama viiega.”

Ka pole ta kuulnud, et lõunamaadeski lautu konditsioneeriga jahutataks. „Eks see muidugi võimalik on või näiteks sama jahuti, mis jahutab piima, annab ka jahutust lautadesse,” arutles ta.

Karjamaale ei taha

Väiketalunikust piimatootja Arvo Kuutok ütleb samuti, et lehmad ja kuumus ei sobi kokku ja nende 200 looma on tavalise karjamaal käimise asemel nüüd kõik laudas. „Kui pidime neid päevaks lausa poolvägisi välja ajama, siis ei tundunud see enam õige ja jätsimegi nad lauta,” rääkis mees.

Pererahvas mõistis loomade käitumisest, et neile ei meeldi selles kuumuses, ja mõttekam oli leida lisaaeg, et neile paar silorulli päevaks ette anda. „Tähtsam on, et lehmadel on parem olla, seda enam, et eelmisest aastast on silo alles.”

Loomi mõistvalt käitudes on Kuutokid ära hoidnud piimatoodangu langemise. „Loomade söögiisu jahedas laudas säilis ja kahelt poolt avatud ustega laudas liigub ka õhk hooga. Tundub, et nad tunnevad end hästi,” kõneles mees. Vaid vett kulub loomadele rohkem, aga kui palju rohkem, seda pole pererahas mõõtnud. Nad näevad, et lehmad viibivad pidevalt jootjate juures ja mis nad seal muud ikka teevad, kui joovad.

Ka Kuutok ei mäleta sellist suve, kus nii pikalt kuiv ja kuum. On olnud suvesid, kus loomad on tulnud kuumuse tõttu mõneks päevaks lauta jätta, mitte nädalateks nagu nüüd. Ja lõppu veel ei paista.