/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2021/07/08/13904240t1haaf6.jpg)
- Tarvastu linnus ei olnud tõenäoliselt muinas-Eesti linnus
- Kirjalikke andmeid selle kohta on väga vähe
- Linnust on peetud Viljandi komtuuride majanduslinnuseks
Tarvastu ordulinnuses parasjagu kestvad väljakaevamised tõid ootamatult otse lossiõuest päevavalgele kaks skeletti.
Mitmed esemelised leiud müntidest viskeoda otsani ning tuhanded loomaluud annavad tunnistust sellest, et kunagi elas linnuses rohkelt inimesi. Seni on selle kohta usaldusväärset infot olnud vähe ja väljakaevamised heidavad uut valgust vanematele teooriatele. Näiteks ei pruugi tõele vastata laialt levinud veendumus, et kunagi oli samas kohas eestlaste maalinn.
Madalad hauad
Tartu ülikooli tudengid ajalooprofessor Heiki Valgu juhtimisel asusid Viljandi valla tellimisel ordulinnuses tööle selleks, et saada selle rajamisaja ja sealse elu kohta midagi täpsemat teada.
«Vald on linnuses teinud suurt konserveerimistööd, aga linnuse ajaloo kohta ei tea me ju peaaegu mitte midagi – kirjalike allikate teated on ülimalt napid,» rääkis Valk. «Tegime nüüd kaevandid eri kohtadesse, et aru saada, millal linnus on rajatud ning milline on selles olnud eesti ja saksa kultuuri suhe.»
/nginx/o/2021/07/08/13904242t1h0601.jpg)
Selgus, et kevadise kohavalikuga läks õnneks: iga kaevand on oma nägu. Kõige ootamatumad leiud tehti kohe linnuse õues. Selgus, et sinna oli madalasse hauda maetud kaks inimest. Kolmapäeval leide uurima tulnud luu-uurija Martin Talve kinnitusel oli üks nendest kindlasti naine. Teine luustik kuulus väiksele lapsele, kelle sugu pole praegu võimalik kindlaks teha. Samuti ei teata esialgu seda, millisest ajastust nad on pärit.
«Et linnuseõue on keegi maetud, ei osanud küll keegi arvata,» rääkis Valk. «Tõenäoliselt maeti nad mingis hädaolukorras. Omaette huvitav on muidugi see, et linnuses on olnud lapsi.»
/nginx/o/2021/07/08/13904245t1h5386.jpg)
Õuelt leiti hulk loomaluid, mille kogust võib mõõta tuhandetes ja kogukaalu kümnetes kilodes. Heiki Valgu kinnitusel erineb see kiht täiesti keskaegsest eesti külale iseloomulikust kultuurkihist. Leitud kivikeraamika on Saksa päritolu. Samuti on välja tulnud mõned klaaspeekrite tükid. Linnuse militaarsele iseloomule viitavad aga ammunoole otsad, mida kahekümne ruutmeetri suurusel alal leidus kuus tükki.
Muinas-Eesti linnusest, mida on pakutud siin kunagi olevat, ei ole me jälgi leidnud.
Ajalooprofessor Heiki Valk
«Paistab, et linnuse asutamisaeg hakkab paika loksuma,» nentis Valk. «Muinas-Eesti linnusest, mida on pakutud siin kunagi olevat, ei ole me jälgi leidnud. Ordu ajal oli siin suur ja võimas kindlus. Õueala suuruse järgi võib arvata, et see oli mõeldud nii sõjavägede majutamiseks kui varjupaigaks kohalikule rahvale. Elulaad tervikuna on aga külast täiesti teistsugune olnud.»
Siseõuest eemal, teisel künkal paiknevas eellinnuses tehtud kaevandist leiti rohkelt šlakitükke, mis annavad tunnistust sellest, et kunagi oli seal sepikoda. Arheometallurg Ragnar Saage hinnangul võis selles paigas paikneda suur sepikoda, kus tehti intensiivselt tööd.
Võimas ja kaitstud
«Tarvastu pakkus üllatuse: see ei olnudki kõrvaline ja vähe kasutatav linnus, juba praeguse leiumaterjali põhjal on selge, et siin käis vilgas elu,» rääkis muinsuskaitse Viljandimaa nõunik Anne Kivi. «See oli võimas ja hästi kaitstud linnus.»
Tarvastu jõe parema kalda kõrgele künkale rajatud linnust on peetud Viljandi komtuuride majanduslinnuseks. Terve loodusliku künka hõivanud linnus hävis lõplikult XVI sajandi lõpul püssirohulao plahvatuses.
/nginx/o/2021/07/08/13904244t1h3027.jpg)
Anne Kivil jagus rohkelt kiidusõnu Viljandi vallale, kes leidis uurimistöödeks raha. «Seni on meil olnud hea koostöö müüride restaureerimisel ja konserveerimisel, tänavu suvel lisandus sellele teadusepool,» lausus ta rahuloluga.
/nginx/o/2021/07/08/13904246t1hb1cb.jpg)
Viljandi vallavanem Alar Karu tõdes, et linnust on seni vähe uuritud. Volikogu andis selleks otstarbeks tänavu 25 000 eurot.
«Oleme kokku leppinud, et valla ainsa ordulinnuse peale võiks igal aastal 50 000 investeerida,» lausus vallavanem.
Tulevikus on plaanis rajada asfalttee, teeradu ja piknikulaudu ning veelgi müüre konserveerida. «Aasta-aastalt on ta turismiobjekti poole teel olnud,» rääkis Karu. «Kunagist võssa kasvanud ligipääsmatut linnust ei tunne enam äragi. Sellest hakkab tekkima tore koht, kus saab mõtiskleda möödunud aegade üle. Selliseid kohti peab hoidma.»
/nginx/o/2021/07/08/13904243t1hfc1d.jpg)
Laupäeval kell 11 algab linnuses kohalikele elanikele ja kõigile huvilistele mõeldud teabepäev, kus tutvustatakse värskeid leide ja vastatakse küsimustele.