N, 1.12.2022

Harjumaal tuvastati Aafrika seakatk

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Harjumaal tuvastati Aafrika seakatk
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Eestis levis viirus väga ulatuslikult 2015.–2017. aastatel ja puudutas toona kokku 27 farmi, milles taudi tõttu suri või hukati 42 583 siga.
Eestis levis viirus väga ulatuslikult 2015.–2017. aastatel ja puudutas toona kokku 27 farmi, milles taudi tõttu suri või hukati 42 583 siga. Foto: Mailiis Ollino

Aafrika seakatku (SAK) nakatumine tuvastati ligi 2000 seaga Pihlaka Farmis. Seafarmile on seatud kitsendused: farmist ei tohi sigu välja ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine.

Esimene teavitus sigade suremusest farmis jõudis põllumajandus- ja toiduametisse (PTA) 13. juulil. «Positiivne proov tuvastati Pihlaka Farmis passiivse seire käigus. Taudi tõttu hukatakse kõik farmis peetavad sead, sest haigusele puudub ravi,» selgitas PTA peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel.

PTA korraldab farmi ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid sigadega taasasustada. Hukatud sigade eest saab taotleda kompensatsiooni.

«Kümnekilomeetrisesse piirangutsooni farmi ümbruses ei jää ühtegi teist seafarmi,» kinnitas Sammel.

Amet juhib kõigi tähelepanu asjaolule, et taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult PTA volitatud isikud. 

SAKi sümptomid:

  • palavik üle 40 °C
  • isutus, loidus, naha sinakaks muutumine
  • köha, hingamisraskused
  • verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine
  • silmapõletik koos nõre eritumisega

SAK ei ole nakkav teistele loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda.

Viirust levitab haigestunud loom, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.

Esmaspäeval leiti Rae vallast umbes viie kilomeetri kaugusel farmist surnud metssiga, kellelt tuvastati uuringute käigus SAK. Samuti on leitud juulikuus SAK viiruspositiivseid metssigu Lääne-Virumaalt.

Kodusigadel tuvastati sigade Aafrika katk esimest korda Eestis 2015. aastal. Viirus levis 2015.–2017. aastatel kokku 27 farmi, milles taudi tõttu suri või hukati üle 40 000 kodusea. Eesti on viie aasta jooksul kulutanud SAKi tõrjele 10 miljonit eurot.

Viimane SAKi taudikolle kodusigadel diagnoositi 19. septembril 2017, ehk pea neli aastat ei ole Eestis taudi diagnoositud mitte üheski seafarmis.

Metssigadel tuvastati SAK esimest korda 2014. aastal. Haigus sai alguse Lõuna-Eestist ning levis metssigadele üle Eesti. Tänase seisuga pole SAKi tuvastatud ainult Hiiumaal.

Maaeluminister: protseduurid kolde likvideerimiseks on paigas

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on leid muret tekitav, aga selged protseduurid ja varasemad kogemused aitavad olukorda kontrolli all hoida. «Põllumajandus- ja toiduametil on varasematest seakatku leidudest palju kogemusi – protseduurid kolde likvideerimiseks on paigas, olukorda jälgitakse hoolikalt ning tegutsetakse plaani kohaselt,» ütles minister.

«Leviku vältimiseks on oluline, et seakasvatajad vaataksid üle oma bioohutuskavad, järgiksid hoolega bioturvalisuse nõudeid ning teavitaksid kohe veterinaararsti, kui märkavad oma farmis sigadel seakatku tunnuseid,» lisas Kruuse.

Maaeluministeerium tagab lähtuvalt loomatauditõrje seadusest taudikahju kompenseerimise pärast loomataudi diagnoosimist hukkunud ja hukatud loomade või sellega seotud tegevuste kulude katmiseks.

Märksõnad
Tagasi üles