EÜL: dubleerimine päästab Eesti konnatiigistumisest

Konn tiigis.

FOTO: Maarja Möldre / Sakala

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) pooldab mitmes kõrgkoolis sama eriala õpetamist, kui see tähendab riigisisest konnatiigistumist vältivat dialoogi.

«Õigusteaduste puhul, kus ühest lennust tulevad nii kohtunikud, prokurörid, advokaadid kui riigiasutuste juristid, on mõistlik - vältimaks konnatiigistumist ja korporatiivsust - tagada riiklikult kõrgharidustasemel õppetöö mitmes kõrgkoolis,» tõi Veldre Postimehele näite.

Seda tasub tema sõnul tagada muidugi ainult siis, kui ülikool suudab tegeleda ühtlasi erialase teadus- ja arendustööga.

Kui haridusministeerium õigustas Postimehele meie riigi väiksusega dubleerimise kaotamist, siis Veldre vastupidist lähenemist.

«Suhteliselt väikse ja omakeelse riigina püsimajäämiseks on vältimatu kõrghariduses professor Heidmetsa poolt dialoogiks tituleeritud mudelit arendada,» rääkis Veldre, viidates Tallinna Ülikooli professori Mati Heidmetsa eelmisel nädalal Postimehes ilmunud arvamusloole.

Tema sõnul ei pea rahvusvahelise edu saavutamiseks tekitama tingimata monopoli.

«Eesti kõrgkoolid võistlevad üksteisega liiga palju, mis tegelikkuses vähendab meie rahvusvahelist konkurentsivõimet. Suurem koostöö siseriiklikult teeks meid ka rahvusvaheliselt tugevamaks ning arvestamaks tegijaks ja partneriks.»

Veldre märkis, et senine dubleerimine on riigikogu ja valitsuse varasemate otsuste tulemus, lisades, et neljapäeval heakskiidu saav kõrgharidusreform võib soosida omakorda teise äärmusse kaldumist.

«Uue rahastusmudeliga peaks valitsusele tulema kätte tugevamad ohjad, ent sellega kaasneb oht, et mõnede alade eelistamine võib tuua laiemaid negatiivseid tagajärgi, mida professor Heidmets nimetas monopolideks.»

Tema sõnul on eraldi küsimus, kuidas lahendada olukord, kus meil on korraga nii kitsa profiiliga kõrgkoolid kui ka laiahaarde-ülikoolid.

«On kaks teed: kas liita kõrgkoole kokku ja laiapõhjalisemaks või suurendada rahalist toetust kitsama erialavalikuga kõrgkoolidele. Eesti seisukohalt on mõistlik kasutada mõlemat teed,» leidis ta.

Rääkides Eesti kõige suurema dubleerimisega õppekavagrupist – ärindusest ja haldusest – märkis Veldre, et seda ootab ees kiire korrastumine. «Täiendava kvaliteedihindamise tulemusena selgub paari aasta jooksul, kes jätkavad ja kes mitte.»

Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu esimees, Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets kirjutas eelmisel nädalal Postimehes, et kõrgkoolide vaheline dubleerimine pole akadeemilise maailma siseasi, vaid aitab hoida üleval ühiskondlikku dialoogi ja muud head. Tema sõnul on see mõistlikus koguses edasiviiv jõud.
 

Tagasi üles