TS Laevad: parvlaeva Tõll õnnetus ei juhtunud inimliku vea tõttu (10)

Sven Randlaid
, ajakirjanik
Copy
Parvlaev Tõll pärast õnnetust Kuivastu sadamas. FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl
Parvlaev Tõll pärast õnnetust Kuivastu sadamas. FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Parvlaevaga Tõll 22. juulil Kuivastu sadamas toimunud õnnetus ei juhtunud inimliku vea tõttu. Laeva pidama saamisel tekkis tehniline tõrge, teatas TS Laevad.

TS Laevade juhatuse liikme ja laevandusvaldkonna juhi Guldar Kivro sõnul jõudis parvlaeva Tõll õnnetuse sisejuurdluse komisjon täna otsusele, et õnnetuse puhul polnud tegemist inimliku eksitusega. «Vaatasime üle kõik meil olevad materjalid seoses parvlaevaga Tõll juhtunud õnnetusega. Nende põhjal saame otsustada, et laeva juhtinud vanemtüürimees tegi enda poolt kõik, et laev seisma saada.»

«Kõik viitab sellele, et Tõllu õnnetuse puhul oli tegemist tehnilise rikkega. Milles rike täpsemalt seisnes, seda näitab edasine uurimine,» lisas Kivro.

Parvlaeva Tõll põhjuste uurimine algas sisejuurdlusega, mille tulemusel selgus, et õnnetuse põhjustas tehniline rike. Edasiseks uurimiseks kaasatakse kõiki Tõllul kasutatavate seadmete tootjaid.

TS Laevadele teadaolevalt algatab iseseisva juurdluse ka Ohutusjuurdluse Keskus, kellega ettevõte teeb koostööd, et õnnetuse põhjusteni jõuda. Oma juurdluse teeb ka transpordiameti ohutusosakond.

Õnnetuse hetkel parvlaeva Tõll sillas kõrvalisi isikuid ei viibinud.

TS Laevad annab rohkem infot edasise uurimise osas uue nädala jooksul.

Helme tundis huvi presidendi vastu

Kui enamus teisipäeval toimunud Estonia laevahuku uurimise komisjoni koosolekust hõlmas reisiparvlaeva huku uurimisega seonduvat, siis EKRE aseesimeest Mart Helmet huvitas, kas vastab tõele, et president Kersti Kaljulaid väisas Tõllu õnnetuse eel kaptenisilda ning õnnetuse ajal oli kapten sillalt lahkunud, et saata riigipea tema ametiautosse.

Ohutusjuurdluskeskuse juht Rene Arikas märkis, et ohutusjuurdluse keskus ei ole seniste andmete põhjal pidanud vajalikuks Tõllu asjus menetlust alustada, ka ei ole nende asi, kes ja kus laeval õnnetuse ajal asus.

Küll aga kinnitas Arikas, et andmete kogumine alles käib ning ei saa välistada, et tekib vajadus ka ohutusjuurdluse avamiseks. Näiteks on veel laekumata laeva musta kasti andmete lugem.

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles