Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Uues vaktsineerimisplaanis pole karjaimmuunsust, mis aitaks Eestis viiruse levikut peatada

Seni nii Eestis kui ülejäänud Euroopa Liidus sihiks olnud täiskasvanud elanikkonna 70-protsendiline vaktsineerimisega hõlmatus ei ole Delta tüve leviku pidurdamiseks piisav. FOTO: Kristjan Teedema

Poole kergemini leviva India ehk Delta tüvega seoses on tekkinud arutelu, kas karjaimmuunsuse tekkimiseks on vaja 70 protsenti vaktsineerituse hõlmatust või veelgi enam. Eesti teadlaste hinnangul on 70 protsenti hea ning aitab paremini kui mitte midagi, aga viiruse levikut aitaks peatada ikkagi suurem hulk antikehadega inimesi ühiskonnas.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Teadusnõukoja liige, rakendusviroloog Andres Merits ütles ausalt, et ei tea, milline hõlmatuse protsent peaks olema. Ta selgitas ka, et tegelikult ei saa öelda, et meil oleks vaja karjaimmuunsust, kuna kari liigub ühtselt, ent inimestel on liikumine väga erinev. «Meie seas on inimesi, kes kohtuvad päevas saja inimesega või nädalas kokku ning on neid, kes kohtuvad saja inimesega aasta peale kokku,» põhjendas ta. Seega tuleks öelda, et riigid soovivad kollektiivset immuunsust. «See muudabki modelleerimise väga raskeks,» möönis Merits.

Kas vaktsineerimisprotsessis on vaja tõsta eesmärki? «Ma arvan, et seda eesmärki on vaja kohe kindlasti tõsta,» vastas Merits. Ta põhjendas, et 70 protsendi eesmärk on tekkinud Euroopa Liidu tasandil kui liidu üldine vaktsineerimise eesmärk, ent selleks, et tekitada viiruse vastu kollektiivne immuunsus ning kui see on n-ö laiguti, kus mingid grupid on väljas (näiteks lapsed – toim), ei ole see piisav. «Aga loomulikult ka see 70 protsenti aeglustab viiruse levikut ja raskete nakatumiste juhtu,» ütles Merits, lisades, et see ei välista aga viiruse levikut.

Tagasi üles
Back