P, 5.02.2023

Augustis algaval jahihooajal võib Eestis küttida 82 karu

BNS
Augustis algaval jahihooajal võib Eestis küttida 82 karu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pruunkaru. Pilt on illustreeriv.
Pruunkaru. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Keskkonnaamet lubas augustiga algaval ja oktoobriga lõppeval karujahi hooaja esimeses osas küttida Eestis kokku 82 karu.

Lääne- ja Ida-Virumaa kütid tohivad lasta kummaski maakonnas 12 karu, Jõgeva- ja Järvamaa kütid kummaski maakonnas üheksa karu, Harju-, Tartu- ja Viljandimaa kütid võivad lasta igas maakonnas seitse karu, Pärnumaal tohib lasta kuus, Raplamaal viis, Põlva- ja Valgamaal kummaski maakonnas kolm ning Läänemaa kütid tohivad lasta ühe karu. Hiiu- ja Saaremaa jahimehed tänavu karusid lasta ei tohi.

Keskkonnaamet leidis, et algaval jahiaastal on mõistlik kehtestada karude küttimismaht mitmes osas sarnaselt eelmistele jahiaastatele, nii jääb neli protsenti küttimismahust jahihooaja alguseks reservi.

Küttimismahu esimese osana lubatakse lasta 96 protsenti keskkonnaagentuuri soovitatud pruunkarude maksimaalsest küttimismahust ehk 82 isendit. Reservi jäetavate loomi lubab keskkonnaamet lasta jahihooajal vastavalt lisanduvate karukahjustuste esinemisele maakondades.

Pruunkaru küttimismahu kehtestab igal jahiaastal keskkonnaamet, lähtudes aruandest loendusandmetest ning jahindusnõukogu ettepanekust. Maakondliku küttimismahu jagamisel jahipiirkondade vahel võtab amet arvesse karukahjustuste esinemist jahipiirkondades ja jahindusnõukogude esitatud ettepanekuid.

Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava

Eesti on koostanud suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava aastateks 2012–2021. Tegevuskava ühe olulise eesmärgina on ära toodud vajadus säilitada Eestis iga-aastaselt vähemalt 60 sama-aastaste poegadega karu pesakonna olemasolu ning jätkata jahipidamist peamiselt liigi inimpelglikkuse säilitamiseks ja karu tekitatud kahjustuste vähendamiseks, soodustades samas tema levikuala laienemist lõuna suunas. 

Karu üldarvukus Eestis on 2020. aasta sügise seisuga ligi 950 isendit. Mõned aastad varem on see arv olnud väiksem, umbes 700 isendit.

Keskkonnaagentuuri aruande «Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021» andmetel on eelmise aasta karu pesakondade arvukuseks hinnatud 89. Karu arvukus ja levik on üldist tõusutrendi väljendanud juba viimased 15 aastat ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks.

Mesikäpp mesilaste kallal

2020. aastal oli pruunkaru tekitatud kahjustuste hulk mesindusele suurim kui kunagi varem teadaolevalt. Samas tänavu kevadel on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahjustuste hulk veelgi pisut kasvanud.

Kõige mõjusam viis karude mesitarudest eemale hoidmiseks on elektrikarjuse paigaldamine mesila ümber. Ka maja lähedusse paigaldatud tarusid ründavad karud märkimisväärselt harvem kui kaugemal asetsevaid mesipuid. Keskkonnaamet kompenseerib kuni poole kiskjatõrjeaia rajamise maksumusest.

Jahiseaduse järgi on pruunkaru suuruluk. Vastavalt jahieeskirjale võib karule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil.

Eestis tohtis eelmisel aastal küttida 93 karu ja täpselt nii palju karusid ka lasti.

Märksõnad
Tagasi üles