Öölaulupeo «Vaba Eesti!» vabamüüki tuleb kuni 5000 tasuta piletit

Brita-Maria Alas
, ajakirjanik
Copy
Laulupidu "Minu arm" teine kontsert lauluväljakul. Foto on illustratiivne
Laulupidu "Minu arm" teine kontsert lauluväljakul. Foto on illustratiivne Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva kontsert toimub 20. augustil Tallinna lauluväljakul. Eriloa saanud üritusele lubatakse kuni 10 000 inimest. Üritusele ei pääse testimata inimesed ning vajadusel tuleb koroonatest teha kohapeal. 

Taasiseseisvumise 30. aastapäeva tähistamine algab lipu heiskamisega Toompeal ja kulmineerub kell 19 algava öölaulupeoga «Vaba Eesti!» Tallinna lauluväljakul ja Tartu raekoja platsil.

Tallinna lauluväljakule on lubatud kutsuda kuni 10 000 inimest. Neist osa moodustavad riigikantselei projektijuhi Jaanus Rohumaa sõnul diplomaatiline korpus, riigikogu ja valitsuse liikmed, 20. augusti klubi liikmed, kevadel noorteprojektides osalenud õpilased, nende juhendajad ja saatjad ning Tallinna Õpilasmaleva noored koos rühmajuhtidega.

Vabamüüki jõuab Rohumaa teatel kuni 5000 tasuta piletit.

Ohutusmeetmena avatakse kolm väravat

Kontserti produtsendi Danel Pandre sõnul on külastajate jaoks kolm väravat - vaktsineeritutele, 48h varem negatiivse testi teinud inimestele ja kolmas värav kohapeal erandkorras kiirtesti tegemiseks. «Lauluväljaku kontserdil osalemiseks tuleb lunastada Piletilevis tasuta pilet ning esitada oma vaktsineerimispass või negatiivne test,» lisas ta.

«Tänavuse öölaulupeo sisse mahub ligi kuuskümmend lugu üle 450 noore ja vanema artisti esituses,» märkis Pandre ja lisas, et rahvusringhäälingu ülekandes on võimalik jälgida ka laulusõnu. 

Korraldajate sõnul ei pea tingimata kodust lahkumagi ja kontserti saab jälgida ka ülekandes. Sealjuures kutsutakse inimesi kaasa laulma ka pereringis ning registreerima oma seltskond aadressil 30aastat.ee.

Öölaulupeo projektijuht Margus Kasterpalu tuletab meelde, et Eesti taastas iseseisvuse lauldes. «Varem pigem kitsas sõprade ringis, siis aga järjest avalikumalt olid kõlanud laulud, mille sõnumiks vabadus ja isamaa. Isegi kui see sõnum ei kõlanud otsesõnu, tundsime me ta alati ära, kasvõi ridade vahelt. Ja laulsime kaasa,» märkis Kasterpalu. «Sellesama tunde pealt sündisid Alo Mattiiseni isamaalised laulud ja öölaulupeod.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles