Elmar Vaher: eelistatud on lask piirkonda, mis ei tapa, aga neutraliseerib olukorra (21)

Krister Kivi
, ajakirjanik
Copy
Kui rääkida Haeska juhtumist, siis on väga oluline aru saada, et politsei ei tea sündmuskohale jõudes, kas mängus võib olla relvi, kui palju võib seal veel olla inimesi, kas need inimesed on kurjategijad või ei jne. Meie oleme teiega hetkel väga turvalises keskkonnas, meie ees on klaas vett ja arvuti ja me vestleme rahulikult, aga politseinikud ei tea, kes on nurga taga, kuidas on meelestatud teised kohapeal olevad inimesed. Ma ei hakka hinnanguid andma, sest kõik asjaolud mängivad rolli. Ja politseinik peab lõpetama ründe. Kõik.
Kui rääkida Haeska juhtumist, siis on väga oluline aru saada, et politsei ei tea sündmuskohale jõudes, kas mängus võib olla relvi, kui palju võib seal veel olla inimesi, kas need inimesed on kurjategijad või ei jne. Meie oleme teiega hetkel väga turvalises keskkonnas, meie ees on klaas vett ja arvuti ja me vestleme rahulikult, aga politseinikud ei tea, kes on nurga taga, kuidas on meelestatud teised kohapeal olevad inimesed. Ma ei hakka hinnanguid andma, sest kõik asjaolud mängivad rolli. Ja politseinik peab lõpetama ründe. Kõik. Foto: Madis Veltman

Ka politseiameti peadirektor Elmar Vaher on tulistanud inimest. Isegi kahel korral. Tõsi, rääkida ta sellest ei taha, meenutadagi on raske. Küll kinnitab Vaher, et kõik, kelle pihta ta varasemas politseitöös laskma on pidanud, on elus ja (vähemasti tänaseks) terved. Kuid vahel läheb teisiti. 1. augusti õhtul veidi pärast päikseloojangut tulistas politseinik Läänemaal Haeska külas agressiivselt käitunud 28-aastast noormeest. Kolme lapse isa suri sündmuskohal.

«Sügav kaastunne lähedastele, kes on kaotanud lähedase inimese, sest iga surm, noore inimese surm seda enam, on väga suur traagika,» ütleb Vaher, kuid lisab, et ka eluküünla kustutanud politseinikul on raske. «Algul võib inimene tunda enda kangelasena, kuid siis tekivad kurbus, lein ja masendus. Need olukorrad on meile teada.»

Kommentaarid (21)
Copy
Tagasi üles