/nginx/o/2020/07/03/13186384t1h590f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/08/06/13974495t1h42a1.jpg)
- Viimase kümne aasta jooksul on politseinik kasutanud tulirelva 13 korral
- Kriitilises olukorras on politseinikul aega võib-olla sekund
- Taserit saavad kasutada ainult vastava koolituse läbinud inimesed
Ka politseiameti peadirektor Elmar Vaher on tulistanud inimest. Isegi kahel korral. Tõsi, rääkida ta sellest ei taha, meenutadagi on raske. Küll kinnitab Vaher, et kõik, kelle pihta ta varasemas politseitöös laskma on pidanud, on elus ja (vähemasti tänaseks) terved. Kuid vahel läheb teisiti. 1. augusti õhtul veidi pärast päikseloojangut tulistas politseinik Läänemaal Haeska külas agressiivselt käitunud 28-aastast noormeest. Kolme lapse isa suri sündmuskohal.
«Sügav kaastunne lähedastele, kes on kaotanud lähedase inimese, sest iga surm, noore inimese surm seda enam, on väga suur traagika,» ütleb Vaher, kuid lisab, et ka eluküünla kustutanud politseinikul on raske. «Algul võib inimene tunda enda kangelasena, kuid siis tekivad kurbus, lein ja masendus. Need olukorrad on meile teada.»
Kuidas kuulsite, et Läänemaal on politsei inimese maha lasknud?
Minu jaoks algas see kõik umbes kella 23 paiku pühapäeva öösel, kui politsei- ja piirivalveameti (PPA) vastutav (nii kutsutakse operatiivjuhte – K. K.) helistas ja raporteeris, et Haeskas on toimunud tulistamine ja hukkunud on inimene. Sellises olukorras käivitub väga selge protseduur: kuhu mina helistan ja kuidas teavitan peaministri bürood – siseministrit loomulikult vahetult. Langetati otsus, et kohalikud politseinikud juhtumiga enam edasi ei tegele, vaid tõe tuvastamise huvides sõidab kohale otse peadirektori alluvuses olev sisekontroll.
Millal siseministrit teavitasite?
Natuke enne südaööd.
Ja mis ta arvas?
Kuna tegemist on kogenud politseinikuga, siis küsis ta väga häid küsimusi, millest kõigile ei olnud kohe vastuseid: mis oli motiiv ja kas ka mahalastu kasutas relva.
Kas kaigas, mis mahalastul kuuldavasti käes oli, oli relv?
Mul puudub praegu voli seda kommenteerida.
Mis võis olla motiiv politseinikku rünnata?
Kõik on vormikaamerate videos ja pildis, aga kommenteerida kahjuks ei saa. Käimas on kohtueelne uurimine.
Kuidas läheb politseinikul, keda rünnati?
Ta viidi sündmuskohalt haiglasse, sest teda tabasid löögid pähe, aga ta ei ole haiglas. Tegemist oli ohtliku ründega meie keeli.
Kui palju politseinik Eestis aastas relva välja võtma peab? Või tulistama?
Viimase kümne aasta jooksul on politseinik kasutanud tulirelva 13 korral, aga samas oleme sama aja jooksul teinud 40 hoiatuslasku. Laske võib ka mitu olla, nad lähevad kirja ühena.
Ja kui mitmel korral on nende 13 tulistamise tagajärjel surdud?
Neljal. Nende seas on nüüd see hiljutine juhtum Haeskas, Drambjani rünnak kaitseministeeriumile, Vabaduse väljaku sündmus ja veel üks olukord Narvas, kui patrull reageeris kuriteoteatele, mis sisaldas vägivalda ja noa kasutamist, ning politseinik otsustas kasutada tulirelva.
Kriitilises olukorras on politseinikul aega võib-olla sekund. Ta jõuab suunata relva inimese poole ning laseb sinna, kuhu saab, et rünne peatada. Selliste laskude puhul ei oska kunagi öelda, kuhu see tegelikult tabada võib, kuid politseinikku õpetatakse olukorda lahendama võimalikult väikeste vigastustega. Eelistatud on lask piirkonda, mis neutraliseerib olukorra, aga ei tapa.
/nginx/o/2021/08/06/13974498t1ha027.jpg)
Miks ei saanud tulistada jäsemesse?
Sellele, miks ei saanud tulistada jäsemesse, annab vastuse kohtueelne uurimine. Ja ma tean, mis vastus see ilmselt olema saab, aga ma ei saa seda siin välja öelda.
On väga oluline aru saada, et politsei ei tea sündmuskohale jõudes, kas mängus võib olla relvi, kui palju võib seal veel olla inimesi, kas need inimesed on kurjategijad või ei jne. Meie oleme teiega hetkel väga turvalises keskkonnas, meie ees on klaas vett ja arvuti ja me vestleme rahulikult, aga politseinikud ei tea, kes on nurga taga, kuidas on meelestatud teised kohapeal olevad inimesed. Ma ei hakka hinnanguid andma, sest kõik see mängib rolli. Ja politseinik peab lõpetama ründe. Kõik. Punkt.
Enamiku olukordi me ikkagi lahendame läbirääkimiste teel, 400 korral päevas sõidame appi inimestele…
Kui mitu lasku Haeskas mahalastud pereisa tabas?
Laskude arvu täpsustab uurimine, aga palun mõistke, et inimene on surma saanud ja ka politseinikule on see väga raske. Oleme valmis kommenteerima siis, kui kohtuotsus on olemas.
Kas on kindel, et asi kohtusse jõuab?
Igal juhul peab saabuma menetluslik otsus. Kui prokurör otsustab asja lõpetada, siis see on üks võimalus. Aga tõde tuleb igal juhul välja selgitada.
On toimunud asi, mis on väga halb: inimene on surnud, kogukond on häiritud. Elada edasi kohas, kus inimene on surma saanud, ei ole samuti kerge ja ka politseinikule on see psühholoogiliselt väga raske.
Kas sellised politseinikud jätkavad uurimise lõpuni töötamist?
Ei, nad ei jätka tööülesannete täitmist kohe ja me anname neile igakülgset abi. Samal ööl kontakteerus temaga kaplan. Kui politseinik on kasutanud tulirelva, siis on tal kohustuslik läbida psühholoogiline kontroll ja psühholoog ütleb selgelt, mitu korda ta peab käima teraapias. PPAs on tööliine, mille ametnikel on kohustuslik läbida psühholoogiline kontroll kindlate ajavahemike tagant – näiteks lennusalk ja inimesed, kes töötavad sügavas konspiratsioonis ja lahendavad väga keerulisi ja raskeid olukordi.
Millest avalikkus midagi ei kuule?
Väga hea. Ei peagi kuulma. Kui kurjategija kinnipidamine toimub nii, et keegi sellest midagi ei kuule, siis see on kvaliteedi märk.
/nginx/o/2021/08/06/13974499t1h3317.jpg)
Kas Haeska juhtumis võisid mängus olla uimastid?
Need on uurimisandmed ja sellest me saame rääkida pärast kohtuliku uurimise lõppu.
Aga enamik vägivallakuritegusid pannakse toime alkoholijoobes. Enamik surmasid juhtub alkoholi tõttu: minnakse vette seisundis, kus uputakse ära, jäädakse põleva suitsuga magama.
Kui loomaaiast põgenenud loomi saab uinutada süstlapüssiga, siis miks politseinikul sellist uinutavat noolt ei ole?
Meie uinuti on taser. Kui vaadata andmeid alates aastast 2018, siis oleme taserit kasutades rünnet tõrjunud 26 korral ja tulirelvaga rünnet tõrjunud neljal korral. Ma muidugi tahaks, et need numbrid oleks null, aga ma ei ole naiivne. Vaadates seda, mis toimub Soomes, Rootsis ja Norras, prognoosin ma, et olukordi, kus tuleb taserit kasutada, saab olema meil edaspidigi.
Aga taser ei ole imerelv. On väga palju põhjuseid, miks selle kasutamine võib osutuda keeruliseks. Toon ühe näite. Taseri laskekaugus on kuni kolm meetrit ning tõenäoliselt ei anna lask efekti läbi paksu riietuse. Küsimus on aga, miks ei olnud Haeskas esimesena sündmuskohta jõudnud patrullil taserit kaasas.
Kas taser oleks pidanud olema selle politseiniku varustuses, kes pereisa surnuks lasi?
Ei. Tema paarilise küljes.
Kas politseinikud olid teadlikud, et neil pole taserit?
Teadsid. Kui patrull läheb välja, siis nad ju usaldavad üksteist, nad on lahingupaar nii-öelda.
Aga miks taserit polnud?
Vastuse sellele peab andma uurimine.
Kas politseile piisab 135 taserist, mis neil praegu on?
Igal hetkel töötab Eestis umbes sadakond patrulli. Taserit ei pea olema igal politseinikul, sellega ei ole nagu tulirelvaga, mis võetakse koju kaasa.
/nginx/o/2021/08/06/13974502t1h048a.jpg)
Aga miks ei ole? Miks ei võiks taser olla igal politseinikul, alternatiiviks tulirelvale?
Taserit saavad kasutada ainult vastava koolituse läbinud inimesed. Taser on mõeldud kasutamiseks ühele patrullpaarile kahepeale. Kui patrullpaarist vähemalt ühel politseinikul on koolitus läbitud, peab taser väljakutsel kaasas olema. Taseri kasutamise taktikaline väljaõpe näeb ette, et kui üks politseinik kasutab taserit, peab teine teda turvataktikaliselt samal ajal julgestama. See on sellepärast nii, et taseri nooled ei pruugi tabada ega mõnel juhul riietuse tõttu nahani tungida. Sellisel juhul on taser paraku kasutu.
Kas on ka politseinikke, kes haaravad relva liiga agaralt?
Aastas viime sisekontrollis läbi mitmeid menetlusi ja mõned neist jõuavad ka järelduseni, et politseinik on kasutanud ülemäära jõudu. Juba politseikooli vastuvõtus selekteeritakse iga aasta välja inimesi, kelle puhul komisjon on arvamusel, et inimene on liialt agressiivne ega sobi seepärast politseinikuks.
Iga kord, kui sündmus on lõppenud füüsilise jõu kasutamisega, vaatame sügavalt inimesele otsa.
On imestatud, et miks kuus politseinikku purjus mehega hakkama ei saanud, aga teie jutust saan aru, et nad olid seal kahekesi?
Jah, olukorda lahendas üks patrull, mis koosneb kahest politseinikust. Täiendav ekipaaž jõudis kohale just sel hetkel, mil lasud kõlasid.
Kui kaua see kõik aega võttis?
Kell 21.51 tuli väljakutse teatega, et purjus mees peksab kõiki, mida käsitlesime kui keskmise raskusega väljakutset. Kell 22.03 oli kohal esimene patrull ja kell 22.14 teine. Ja selleks hetkeks oli sündmus põhimõtteliselt ka lõppenud. Eskalatsioon oli väga kiire.
Kui palju õpetatakse politseinikke sündmusi rahumeelselt lahendama, endast väljas inimesega nii-öelda maast ja ilmast rääkima? Või on õpetus alati see, et tuleb end tingimata ka verbaalselt kehtestada?
Me õpetame keeruliste olukordade lahendamist suhtlemisega. Jõu ehk vahetu sunni kasutamine on äärmine võimalus, millega allutatakse seaduskuulekale käitumisele see, kes ei loobu vastupanust. Tegelikult oleme õppe ainekavadesse lisanud 52 akadeemilise tunni ulatuses suhtlemise õppimist. Me õpetame politseinikke ära tundma hetki, mil läheb vaja olukorra külmutamist ja professionaalse läbirääkija kaasamist. Meie läbirääkimismeeskond toob aastas tagasi kümneid enesetapjaid.
Aga Haeskas eskaleerus kõik nii kiiresti, mõne minutiga.
Ka Haeska pereisaga seoses on mainitud, et ta tahtis end tol õhtul tappa. Kas politseiniku ründamine võis olla tema enesetaputungi äkiline väljund, nii-öelda suicide by cop?
Uurimises kontrollitakse kõiki versioone, kuid ma ei hinda seda tõenäoliseks.
Nõnda kõneleb korrakaitseseadus
§ 74. Vahetu sund
- (1) Vahetu sund on füüsilise isiku (edaspidi isik), looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga.
- (1) Enne vahetu sunni kohaldamist on korrakaitseorgan kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada. /---/
- (4) Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu.
- (2) Politsei või muu pädev korrakaitseorgan võib kasutada isiku suhtes tulirelva ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada looma ega asja vastu tulirelva kasutamisega ega muu vahetu sunni vahendiga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et:
- 1) tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele;
- 2) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva vägivaldse esimese astme kuriteo toimepanemist või sellise kuriteo toimepanemist, mille eest võib karistusena mõista eluaegse vangistuse;
- 3) pidada kinni kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu või takistada tema põgenemist, kui temalt võib seaduse alusel võtta vabaduse või on see temalt seaduse alusel võetud seoses esimese astme vägivaldse kuriteo toimepanemisega või kuriteo toimepanemisega, mille eest võib talle karistusena mõista eluaegse vangistuse.