Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus

IISRAELI TOIDUKULTUUR Maa, kus voolab piim ja niriseb rasv

Copy
Iisraelis osatakse toidust rõõmu tunda. Kuid 2008. aastast pärit andmeil oli Iisraelis ülekaalulisi 60,9 protsenti täiskasvanud elanikkonnast.  FOTO: Kirke Männik
Iisraelis osatakse toidust rõõmu tunda. Kuid 2008. aastast pärit andmeil oli Iisraelis ülekaalulisi 60,9 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. FOTO: Kirke Männik Foto: Kirke Männik

Iisrael on värvikas, vali ja vastuoluline riik, millest tundub igaühel oma arvamus olevat. Juudid, moslemid ja araablased koos Euroopa välistudengite, endise Nõukogude Liidu immigrantide ja Aafrika pagulastega moodustavad nii vürtsika supi, et seda on raske alla neelata. On aga üks aspekt, mis neid kõiki ühendab ja erimeelsused kõrvale jätab. Selleks on veendumus, et toit on kultuuri tähtsamaid osi.

«Tere! Mis su nimi on?», «Kas sa tead, kes arsim’id on?» ja «Kas sa tahiinit oled proovinud?» on kolm küsimust, millega on siiani alanud pea iga minu tutvus Iisraelis. Üritan esiti selgeks teha, et ma ei pahanda, kui nad minu nime meelde ei suuda jätta, hääldamisest rääkimata.

Arsim’itest, kohalikust vastuolulisest ja põnevast ühiskonnagrupist, tean ma vist juba kõike ning seda ma ka tavaliselt ütlen, ning «jah» vastan ma viimasele küsimusele, «loomulikult olen ma tahiinit maitsnud». Olles viimased kaheksa kuud iisraellasega koos reisinud, ei pidanud ma ootama tema kodumaale jõudmist, et seda palavalt armastatud seesamiseemnepastat proovida.

Tagasi üles