Ida-Viru bussihange seisab maavalitsuse ja maanteeameti erimeelsuste taga

Sellised bussid oleks pidanud juba Ida-Virumaa rahvast vedama.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Nii majandusministeeriumi kui ka maanteeameti esindajate arvamuse kohaselt võivad Ida-Virumaa probleemid reisijateveolepingute sõlmimisel tuleneda sellest, et maavalitsus ei võta riigiasutuste soovitusi kuulda ning eelistab toimetada iseenese tarkuse järgi.

«Ühistranspordiseaduse järgi on maanteeamet pädev asutus, kes nõustab maavalitsusi riigihangete teemal,» rääkis majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter. Üldjuhul osaleb maanteeamet riigihangete komisjonis, annab ette riigihangete dokumendid ning kui on hankevaidlused, siis nõustab maavalitsusi lähtuvalt kohtupraktikast ehk n-ö tark mees taskus.

«Selles osas on kahetsusväärne, et (Ida-Virumaa – toim) maavalitsus maanteeameti mitmeid suuniseid, soovitusi ja kirju on ignoreerinud ning teinud omatahtsi. Mis on ka üks põhjus, miks need asjad on veninud,» tõdes Tatter.

Just sellisest olukorrast ongi ametniku sõnul ajendatud riigi soov anda ühistranspordi korraldamine maanteeameti kätte. Tatteri sõnul kehtib riigihangete korraldamist nõudev ühistranspordiseadus juba 10 aastat ning esimestel aastatel oli olukord ametniku sõnul «eriti hull». «Praktiliselt kõik hanked vaidlustati ning tegu polnud pahatahtlike vaidlustustega, vaid maavalitsused panid sinna ebamõistlikke nõudeid, mis kinnistaks olemasoleva vedaja,» selgitas Tatter. Ta kinnitas, et pärast seda, kui maanteeamet on saanud koordineeriva rolli, on olukord mõnes maakonnas paranenud, kuid mitte Ida-Virumaal.

Terav dialoog

Maanteeameti ja Ida-Viru maavalitsuse omavahelist suhtlemist iseloomustas Tatter sõnadega terav dialoog. «Kuulen, kuidas maavalitsus süüdistab, et maanteeamet annab neile sellist nõu, mis justkui suunaks mingile nendele sobivale vedajale hanketingimused kätte. Milleks sellised süüdistused?» imestas ministeeriumi ametnik. Ta lisas, et sel juhul tuleks pöörduda prokuratuuri poole mõjuvõimuga kauplemise pärast, aga seda ei tehta.

Tatteri sõnul on tekkinud olukord, kus riigiasutus on seaduse looja ja annab tõlgendusi Euroopa Komisjoni määrustele, aga siis teatab kohalik omavalitsus, et «meie kohapeal teame paremini, mis on seaduse ja Euroopa määruste mõte». «Sel tasandil on need vaidlused,» tõdes ametnik.

Tatteri arvates ei ole asi mitte niivõrd maavanemas, vaid maavalitsuse kompetentsis. «Aga loomulikult ei saa öelda, et maavanem ei vastuta,» tõdes ametnik.

Soovitusi eiratakse

Maanteeameti ühistranspordi osakonna nõuniku Mika Männiku sõnul peab paika väide, et neil on olnud maavalitsusega erimeelsusi hankeprotsessi menetluse küsimuses. Männiku sõnul on ametil seadusest tulenev kohustus maavalitsusi nõustada, samas on maavalitsus täievoliline ühistranspordi korraldaja kohapeal, kes otsustab ja vastutab. «Amet saab ainult teha ettepanekuid ja põhjendada, miks me nii arvame või mis ühe või teise tegevuse tulem on,» selgitas ta.

Männiku sõnul pakkusid nemad Ida-Viru maavalitsusele välja mitu lahendust, kui oli selge, et 1. veebruariks ei õnnestu hankelepingut sõlmida ja uute bussidega liinivedu käivitada. «Seal oli vaidlusi nii detailide kui ka põhimõtete üle,» sõnas Männik. Ta tõi näite, et maavalitsus ei nõustunud ühe ajutiselt pikendatud lepingu ülesütlemisalusega, mis põhines Euroopa määrusele ja mis oleks võimaldanud CO2 kvootide eest soetatud bussid vedajatele kasutusse anda ka hankevaidluste perioodiks juhul, kui need kestavad väga pikalt, näiteks enam kui aasta. Samuti venisid mõned riigihanke menetlusetapid põhjendamatult pikaks, näiteks pakkujate kvalifitseerimine ja vastavaks tunnistamine.

Kõige suurema erimeelsusena tõi ta välja selle, et amet soovitas riigihanke välja kuulutada kevadel, et jaguks ka aega vaiete lahendamise jaoks, kuna tegemist on suure lepinguga, mida eeldatavasti ka vaidlustatakse. «Kõige suurem möödalask ongi meie hinnangul see, et see hange kuulutati välja liiga hilja, alles sügisel ega jäetud aega vaidlemise jaoks,» sõnas Männik.

Probleem maavalitsuses

Männiku sõnul on ühistransport seadustega väga hästi reguleeritud valdkond ning pole sellist olukorda, kus iga maavalitsus peaks «justkui väga loovalt asjale lähenema või midagi täiesti uut leiutama». Ühistranspordi korraldamiseks on vaja pädevaid ametnikke, kes tunnevad ühistranspordi õiguslikke regulatsioone, oskavad riigihankeid korraldada ning kel on teadmised majandusarvestusest ja transpordilogistikast.

«Aga maavanematele antakse eelarve ette ühise numbrina ning see on iga maavanema enda otsustada, kui palju ta sellest kulutab ühistranspordi korraldamisele ja milliseid ametnikke ta selle korraldamiseks teenistusse võtab,» nentis ametnik. Sellest ka tema arvates maavalitsuste lõikes erinev võimekus valdkonda korraldada.

Männiku sõnul on nende osakonna ametnikel olemas vajalik oskusteave ja ühistranspordi korraldust puudutav info terve vabariigi kohta, näiteks kui palju inimesi sõidab, kui palju selleks raha kulub, ning sellest lähtuvalt teevad nad ka maavalitsustele ettepanekuid. «Maavalitsusele me küll edastame infot ja soovitusi, aga need inimesed tegelevad reeglina ühistranspordiga muude asjade kõrvalt ning ilmselt sealt pinnalt need vaidlused tekivad, kuna neile pole paljud faktid teada ega võimalik sellega 100% oma tööajast tegeleda» sõnas ametnik.

Maavanem probleemi ei näe

Ida-Viru maavanem Riho Breivel ei leia, et tema maavanemana oleks midagi valesti teinud või poleks tema alluvad piisavalt pädevad.

«Seda, et ma saaksin midagi hakata siin emotsionaalselt lahendama, sellist võimalust mul ei ole, sest seadused näevad ette teatud tingimuste täitmist, millest tuleb kinni pidada. Ma ei saa lihtsalt tunnistada neid firmasid või panna allkirju sellisele komisjoni otsusele, mis ei oleks pädev,» kinnitas Breivel.

Ta kinnitas, et nii hankekomisjon kui ka selle otsused on pädevad ning riigihangete tegemisse on kaasatud ka maanteeameti asjatundjaid. «Tänu maanteeameti koostööle me saime selle hanke ka valmis, sest eelmine kord, kui me läksime, siis me kaotasime juba (hanke – toim) tingimuste tõttu,» tunnistas maavanem.

«Ma ei näe probleemi, et meie inimesed ei saaks siin hakkama,» kinnitas maavanem. Ta lisas, et loomulikult on tal kahju, et hanked ei õnnestunud nii, nagu nad soovisid ning «kaks korda on asi vett vedama läinud».
 

Tagasi üles