Martin Helme: see, mis praegu Afganistanis toimub, on masendav (19)
/nginx/o/2021/08/16/13996481t1h94b7.jpg)
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees kirjutas ühismeedias, et kuigi Afganistanis toimuv on tragöödia, ei ole olukord sugugi üllatav.
«Tütar küsis mult, miks kõik uudised seda Afganistani asja täis on. Väga lihtne. Sest see Afganistani asi on murdepunkt, mis tähistab Ameerika superriigi ajastu lõppu. Sellel on väga, väga halvad tagajärjed tervele maailmale,» kirjutas Helme.
«Ameeriklased läksid Afganistani sisse 20 aastat tagasi, et karistada 11. septembri rünnakute korraldamist aidanud võigast terrorirežiimi. Pärast 2,2 triljonit dollarit, 3500 hukkunud liitlassõdurit ja 20 aastat kontrollib Taliban rohkem territooriumit Afganistanis, kui enne Ameeriklaste saabumist,» sõnas Helme, lisades, et nad omavad tohutus koguses relvastust ning nad tunnevad end karistamatumana kui kunagi varem.
Ta sõnas, et see, mis praegu Afganistanis toimub, on masendav. «Aga veel masendavam oli see, kuidas 20 aasta jooksul, mil seda riiki väidetavalt kontrollisid lääneriikide väed ja võimul olid väidetavalt läänemeelsed kohalikud, hävitati Afganistanis ära kristlikud kogukonnad, mis olid seal olnud 2000 aastat ja elanud üle isegi Talibani.»
«Veel masendavam oli, et 20 aasta jooksul lasti kohalikel hõimupealikel segamatult toota narkootikume põllumajandustehnikaga, mis oli antud lääne riikide poolt, niisutussüsteemidaga, mis ehitatud välja lääne maaparandajate abiga. Veel masendavam oli, et lääne rahaga ehitati koole, kus seesama Taliban õpetas segamatult sedasama äärmuslikku islamit, mida justkui oldi mindud kukutama. Saades palka lääneriikide maksumaksjatelt.»
See on ülejäänud maailmale geopoliitiline maavärin. Senise maailma julgeolekukorra kokku varisemine meie silme all mõne päevaga.
Ta jätkas, et tema arvates ei ole ameeriklased ja nende liitlased Afganistanis kunagi tõsiseltvõetavad olnud. «Isegi see üllatus, et asi nii kiiresti ja nii monumentaalselt vastu vahtimist lendas, ei ole tõsiseltvõetav. Vaid mõni päev tagasi teatas USA «luurekogukond», et ohtu Kabulile pole ja pole reaalne, et lähima 90 päeva ehk kolme kuu jooksul Taliban pealinna ähvardaks. Tegelikult ei läinud kolme päevagi, kui linn üle võeti.»
«Joe Biden teatas 8. juulil, et mitte mingil juhul ei ole vaja karta, et Taliban võtab riigi üle ja «zero chance» ehk null võimalust, et hakkab nägema sarnaseid kaadreid, nagu oli Vietnami sõja lõpus, kui Saigon langes ja paanikas evakueeriti inimesi helikopteriga saatkonna katuselt. 5 nädalat hiljem on kaadrid Kabulist veelgi hullemad, kui olid Saigonis.»
«Kes võtab Ameerika sõjalist jõudu pärast Saigon 2 tõsiselt? Millal Ameerika viimati üldse sõja võitis? Kas Lahesõda läheb arvesse? Tookord jäi ju Saddam võimule. Teine Iraagi sõda? Küsige Teheranist, kelle käes on Iraak praegu. Grenada operatsioon?»
Helme nentis, et Afganistani tagasilangemine nende jõudude kätte, kelle käest teda 20 aasta eest mindi vabastama on afgaanidele tragöödia. Küll aga on see ülejäänud maailmale tema sõnul geopoliitiline maavärin. «Senise maailma julgeolekukorra kokku varisemine meie silme all mõne päevaga.»
«Mida see meile tähendab? See tähendab, et kõik suured ja väikesed konfliktid, mis maailmas on olnud maha surutud, sest suured geopoliitilised jõuvahekorrad on olnud enam-vähem paigas ja jõukeskused pole olnud huvitatud kontrollimatutest konfliktidest, lahvatavad nüüd järjest,» kirjutas Helme.
«Kus on USA prioriteedid edaspidi? Strateegilise vaenlase number üks ehk Hiina ohjeldamine tundub kõige tõenäolisem. Lähis-Idast ollakse psühholoogilises sõltuvuses, see on maailma olulisem geostrateegiline piirkond ja seal on terve hulk üliolulisi liitlasi. Ja siis on NATO idatiib... Aga neid võiks ju kaitsta Lääne-Euroopa «sõbrad», eks? Eriti, kui amid on käsist-jalust seotud suuremate muredega mõnes teises kriisipiirkonnas.»
«Venemaal ei ole vaja meid ära vallutada. Tal on vaja tõestada, et NATO ei toimi, keegi meile appi ei tule ja ta ongi taastanud oma mõjusfääri. Pärast Kabuli langemist on Eesti julgeolek ja iseseisvus kõige kriitilisemas seisus alates 1939. aastat. Ja meil on selline hale käpardite valitsus, nagu meil on. Nutt tuleb peale.»