SINNA JA TAGASI. Teadlikud kliendid või kunded põrgust?

Krister Kivi
, ajakirjanik
Copy
Mullu talvel olid Tallinna hotellid pea täiesti inimtühjad. Nüüd on kliendid naasnud koos oma raha, kuid ka soovide, vajaduste ja kapriisidega.
Mullu talvel olid Tallinna hotellid pea täiesti inimtühjad. Nüüd on kliendid naasnud koos oma raha, kuid ka soovide, vajaduste ja kapriisidega. Foto: Postimees Grupp

Otsustasin hiljuti näidata oma äärmiselt suure rahvusvahelise reisikogemusega tuttavale idüllilist mõisahotelli, mis paikneb ühel Eesti rohelisel läänesaarel. Raha kipub viirukisuitsuna õhku haihtuma – pediküüri eest küsitakse hotelli spaas 109 eurot, sellal kui väiksel šampanjal minibaaris on 138-eurone hinnasilt –, kuid õhkkond on samas õilsalt rahulik.

Kui tahad, võid imetleda pargis neljasaja aasta vanust saarepuud, käia hommikujoogas või kuulata öö hakul vihma trummeldamist vastu aasalillebukettidega ehitud numbritoa katust. Küünlad hubisevad, personal tõotab korraldada kõike, jahiretkest kuni helikopteritransfeerini.

Õnnetuseks ei olnud seekordne kogemus just otseselt stressimaandav, sest kui mu tuttav veidi enne saabumist oma toa ära broneeris, saabus hotellilt kõrgelennuliselt kahetsevas stiilis ja väga kaunilt kujundatud e-mail, milles teatati, et Am- Exi mõisahotellis vastu ei võeta ja kui hotellile mõnd teist krediitkaardinumbrit ei teatata, läheb broneering paraku tühistamisele.

Tuttav tegi uue broneeringu, nüüd VISA kaardiga, ent varsti saabus hotellist teade, et kaardilt ei saa raha kätte, mistõttu reserveering läheb taas mahavõtmisele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles