Põgenemisaken Kabulis on sulgumas

Olukord Afganistanis muutub iga tunniga. Foto: Sgt. Samuel Ruiz/U.S. Marine

Kuigi Eesti on valmis Afganistanist vastu võtma kokku 30 inimest, on juba praegu väga vähetõenäoline, et see kvoot täis tuleb. Hetkel on Eestisse teel 13 inimest, väljavaateid on veel paaril.

Kui Eesti kodanikud on juba mõnda aega Afganistanist lahkunud, siis vastavalt valitsuse mandaadile on Eesti valmis võtma vastu viis inimest, kes on teinud koostööd ELi institutsioonidega, viis inimest, kes on teinud koostööd NATOga ning lisaks veel 20 inimest, kes on koos Eesti organisatsioonidega edendanud inimõigusi Afganistanis. Kokku on Eestiga ühendust võtnud aga 60 inimest.

Aega on jäänud vaid augusti lõpuni

«60 oli see arv, kes olid lihtsalt Eesti riigi poole pöördunud. Kaugelt kõik need inimesed ei ole seotud Eestiga või siis olid tõepoolest väga napilt seotud,» rõhutas Postimehele kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus (pildil) ning lisas, et lisaks 13-le Eestisse teel olevale inimesele on veel mõni, kelle Eestisse jõudmise suhtes on nad optimistlikud. Praeguse arvuni on jõutud eelkõige neid inimesi arvesse võttes, kes esiteks olid valmis lahkuma, ja teiseks, kes viibisid Kabulis, sest see oli lahkumise võimalikkuse peamine eeldus.

Mõistagi jääb aken inimeste evakueerimiseks üha kitsamaks. Nii ei näinud Annus mõtet spekuleerida hüpoteetilise olukorraga, kui mõni pereliige peaks jääma maha põhjusel, et 30 inimese kvoot saab ühel hetkel lihtsalt täis. «Kuna evakuatsioon peab lõppema augusti lõpuks, siis on väga väike tõenäosus, et meil üldse tekib sellist hüpoteetilist olukorda. Me oleme need inimesed, kes on meie kõige lähemad koostööpartnerid, üles leidnud, nad on üldiselt teada ja kui õnnestub välisministeeriumil nad saada mõne lennu peale, siis nad saavad Eestisse tulla,» märkis Annus.