Tudengiliit: kõrgharidusreform vajab ka 4. lugemist
EÜL: president jätku seadus välja kuulutamata!

Tudengite ja õpilaste meeleavaldus Toompeal riigikogu ees.

FOTO: Toomas Huik

Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) hinnangul ei tähenda kõrgharidusreformi tänane vastuvõtmine võitluste lõppu, sest eelnõu tuleb uuesti avada.

Tudengid jäävad kõrgharidusreformile ette.

FOTO: Urmas Nemvalts

EÜLi esimehe Eimar Veldre väitel tulevad eelnõu vead välja, kui riigikokku jõuab õppetoetuste eelnõu. Liit nõuab, et eelnõu avataks siis uuesti. «Sestap ei pidanud me vajalikuks minna ka täna Toompeale istungit jälgima. Tänasega ei ole lugu lõppenud,» sõnas Veldre.

Tema sõnul saab õppetoetuste eelnõu arutelust sisuliselt täna sündinud seaduse 4. lugemine. «Arvestades, et täiskoormuse nõue ei jäta ruumi paindlikkusele, peab õppetoetuste süsteem olema võimalikult avatud ja toetuse maksimumsumma raudselt suurem kui 135 eurot kuus,» rääkis Veldre.

EÜLi hinnangul on täna vastu võetud seadus vaid üks osa reformist ehk pool rehkendust, puudutades kõrgkoolide rahastamismudelit ja tasuta täiskoormusõppe kehtestamist.

«Ootame riigikogult sajaprotsendilist ülesande täitmist, nagu nemad nõuavad tudengitelt. Õppetoetuste süsteemi muutmine ning kõrgkoolide rahastamise kasvatamine on neil veel tegemata,» tõdes Veldre.

Hetkel on kõrgkoolidele mõeldud raha tema hinnangul pigem tulevikus õppemaksudest saamata jääva summa hüvitamine. «Loodame, et ka riigieelarvest on näha, et kõrgkoolide eelarved suurenevad,» lausus Veldre.

EÜL korraldas jaanuaris mitmeid aktsioone, et tudengite seisukohti riigikogule selgitada. Nii tudengid, õpilased kui teised noored saatsid riigikogule kirju, andsid tudengite seisukohtadele toetushääli internetis ja tegid meeleavaldusi üle Eesti.

«Vaatamata sellele jäi mitme huvigrupi ühine arvamus paljuski arvestamata,» leidis Veldre.

EÜLi hinnangul võiks vabariigi president kaaluda eelnõu tagasilükkamist ja anda sellega riigikogule võimaluse menetleda reformieelnõud koos õppetoetuste eelnõuga, likvideerida neis olevad puudused ja tagada kooskõla.

«Arvestades, et eelnõus on mitmeid küsitavaid kohti, sealhulgas kõrgkoolide põhiseadusliku autonoomia ja rahastusmudeli ebaselgus, ootame ka presidendi hinnangut sellele eelnõule,» ütles Veldre.

Riigikogu kiitis täna kolmandal lugemisel heaks kõrgharidusreformi eelnõu. Selle poolt oli 53 riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei olnud.

Tagasi üles