Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

ARVUSTUS Öösel on paadis alati külm

Copy
«Arktilised mängud» on kentsakas ja stiilne. «Surmtõsine komöödia inimeseks olemise ilust» on adekvaatne määratlus.
«Arktilised mängud» on kentsakas ja stiilne. «Surmtõsine komöödia inimeseks olemise ilust» on adekvaatne määratlus. Foto: Gabriela Urm

Alles see oli, kui ­Endla lavale ilmus Leea Klemola rabav näite­mäng «Kokkola», põhjamaise hulluse kvintessents. No mitte nii alles, esietendus oli veebruaris 2007, ligi viisteist aastat tagasi

Et hulluses on ­järjekindlust, tõestas Leea ja Klaus Klemola «Külmale maale», Endla laval 2010. Ja nüüd lavastas Ingomar Vihmar «Arktilised mängud», mis viib lõpule Marja-­Terttu, Piano ja teiste uskumatud, aga elulised seiklused. Arktiline ­triloogia kuulub ­Vihmari ­isikupärase lavastajaloomingu tippu. Lavastus on stiilselt aeglustatud, ent oma nihkelisuses rütmitäpne, muusikapuhangud anarhistlikud ja hingestatud.

Kõik kolm näidendit on Maimu Berg tõlkinud meisterlikult: tegelaste kõnepruuk ja -rütm viitab ainuliselt soomlastele, mis loob pisukese võõrituse, ent ­kõlab suupäraselt. Näitlejatest on kõigis kolmes lavaloos osalenud Andrus Vaarik, Sepo Seeman, Ago Anderson ja Lauri Kink kui neli musketäri.

Kahest eelmisest lavastusest mee­nuvad iseäralik õhustik ja ­ansamblitunnetus. Kentsakas stiilsus iseloomustab ka uuslavas­tust: «surmtõsine komöödia inimeseks olemise ilust» on adekvaatne määratlus. Kui varasematel esietendustel võis ­märgata ­lustiviivukesi, mil näitlejad ei saanud naeru pidama, siis «Arktilised mängud» kulges kohase surmtõsidusega. Mängulaad on korraga sõge, absurdne, naljakas ja tõsiselt liigutav.

Leea ja Klaus Klemola

«Arktilised mängud»

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar

Osades Andrus Vaarik, Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink, Kadri Rämmeld, Priit Loog, Carita Vaikjärv või Karin Tammaru ja Enn Keerd

Esietendus 3. septembril Endla suures saalis

Tagasi üles