Kui inimeste arengule vaadata läbi sooneutraalsuse- ja tööturuprisma, siis on hästi näha, et IT sobib kenasti siia ritta. Kui oskus teha ise lõikelauda või kududa sokki on sootuks kasutud, siis programmeerimisoskus on sootult kasulik. Ometi arengupsühholoogiliselt erinevad need nagu öö ja päev. Programmeerimine on puhttserebraalne nähtus – ainus kehaline oskus, mida see vajab, on klõbistada klahve. Seepärast kirjutan ma küll kahe käega alla soovitusele suurendada tehnoloogiaõpetuse mahtu, aga mitte sellele, et sinna lisada «programmeerimise elulised alused, nagu neid pakub näiteks Unicorn Squad’i õppekava».