Miilits: politseitöö ja liiklusjärelvalve on looming

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiirusemõõtja
Kiirusemõõtja Foto: Mihkel Maripuu

Tänases saates «Vabariigi kodanikud» ütles politseiametnik Tarmo Miilits, et politsei töö ja liiklusjärelvalve on looming ning nende üks mõjutusvahenditest on karistamine.


Üldine saate temaatika keerles ümber uue liiklusseaduse ning karmistunud karistuste rikkumiste eest liikluses. Tarmo Miilits ei väsinud kordamast, et karmimad karistused puudutavad paadunud liiklushuligaane, kes on aasta jooksul viis korda ja rohkem liiklusseadust rikkunud. 2008. aasta statistika kohaselt on neid Eesti teedel ligi 1000.

«Politsei on kohaldunud valdavalt maksimummäärast keskmisi karistusi. Me oleme karmid tõsiste rikkumistega,» rääkis Miilits. «Joobes juhtidele on kõige karmim karistus juhtimisõiguse äravõtmine ja seda on ka palju kohaldatud.»

Jurist Indrek Sirk arvas, et Eesti liiklejad ei ole kultuuritud ning pigem jäävad silma mustad lambad. Lisaks uskus Sirk, et politsei töö kvaliteet viimasel ajal langenud ei ole.

Riigikogu liikme Ken-Marti Vaheri sõnul on uue liiklusseaduse aluseks tehtud uuringud, mille alusel võib väita, et kolm kõige sagedasemat liiklusõnnetuse põhjust sõidukiiruse ületamine, turvavööta sõit ning joobes seisund. «Kõiki neid aspekte ka seaduses kohendati ja muudeti rangemaks.»

«Juulis tulevad Eestimaa teedele 16 automaatset kiiruskaamerat. Need kaamerad lähevad peamiselt Tallinna-Tartu maanteele Mäo ümbrusesse kõige ohtlikemasse kohtadesse. Kiiruskaamera töötab ööpäevaringselt ja kõik liiklejad teavad nende olemasolust,» rääkis Tarmo Miilits. «Kiiruskaamerate eesmärk on selles, et seal keegi ei kihutaks.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles