Pajula: lapsevanemad ei viiks last aeda, kui süsteem ei toimiks

Lasteaialapsed kiikumas

FOTO: Sille Annuk

Eesti lasteaiandusel on pea 100-aastane ajalugu ning kui süsteem ei toimiks ja lasteaias lastega halvasti käitutaks, ei viiks vanemad oma järeltulijaid sinna, leiab Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula vastusena sotsiaaltöötaja Jana Eskori eilsele emotsionaalsele arvamusartiklile lasteaedade hullu olukorra kohta.

Pajula pidas kohatuks artiklis lasteaedade võrdlemist lastevanglaga ning õpetajate tembeldamist «nõukogudeaegseteks iganditeks». «Arvamusavaldus tundus väga ebaõiglane oma tööd südamega tegevate õpetajate, abiõpetajate, õpetaja abide, juhtide ja kindlasti ka lapsevanemate ja laste suhtes,» ütles Pajula.

«Ilmselt püütakse viibutada näppu omavalitsuste ja riigi suunas, kuid tehakse kurja ja haiget eelkõige õpetajatele, kellest enamik südame ja hingega oma igapäevast tööd teeb, võrreldes neid kõiki mõne üksiku «musta lambaga».»

«Minul isiklikult on kokku 22-aastane, kolmes erinevas lasteaias käimise kogemus – ise olin lasteaialaps kuuendast elukuust alates, lasteaias käisid ka minu kolm last ning meil kellelgi ei ole põhjust pidada end ühelgi moel vigastatuks,» märkis Pajula.

«Lapsed ei ole lasteasutustes järelvalveta, see lihtsalt ei toimiks nii. On tõsi, et ka lasteasutustes tekib lastele aeg-ajalt traumasid, mis on väga kahetsusväärne, kuid statistika kohaselt juhtub seda palju sagedamini kodudes, kus lapse ja täiskasvanu suhe võib olla 1/1.»

«Kahtlemata ei sooviks ega julgeks ükski lapsevanem oma last ühtegi lasteaeda viia, kui seal tõesti hommikust õhtuni lapsi tutistataks, nende peale karjutaks ja nõnda edasi. Kui aga kusagil on see nii olnud, on kahetsusväärne, et olukorrast teadlikud inimesed on lasknud sellel toimuda ning pole abi saamiseks varem kusagile pöördunud,» arvas Pajula.

«Kinnitan täie veendumusega, et lasteaed on lapsele parim kasvu- ja arengukeskkond väljaspool kodu, mis nn nõukogude ajal on loodud. Eesti lasteaiandusel on pea 100-aastane ajalugu ning see pole kindlasti nö nõukogudeaegne igand – Eesti tänane alusharidussüsteem on eeskujuks nii mõnelegi Euroopa riigile,» sõnas Pajula.

«Väidan, et süsteem toimib, vastupidisel juhul puuduks igasugune nõudlus munitsipaallasteaia teenuse järele,» ütles haridusameti juht, tõdedes samas, et loomulikult ei sobi üks süsteem kõigile ühtemoodi. Selleks ongi loodud võimalustena ka lastehoiuteenus, eralasteaiad jms.

Palkasid kärpima ei hakata

«Artikli autor tõstatas küsimuse, miks olukorra lahendamise asemel tahetakse abiõpetajate palkasid veelgi kärpida või vähendatakse õpetajate töötunde ja tasu. On arusaamatu, mis on niisuguse väite aluseks. Tallinnas on lasteaiaõpetajate alampalgamäärad võrdsustatud kooliõpetajate palkadega ning õpetajaabide palk on 50 protsenti õpetaja palgast ning seda ei ole plaanis vähendada,» kinnitas ta.

Laste arvust rühmades rääkides kordas Pajula taas, et ehkki laste nimestikuline arv rühmades on 24, käivad kohal keskeltläbi 16-17 last. See teeb 8 last täiskasvanu kohta. «Paraku tuleb lähtuda reaalsetest võimalustest, milles täna oleme, ning seda arvestades on täiskasvanute ja laste arvu suhe optimaalne. Kui me soovime aga seda muuta, võime saada küll kolm inimest rühma kohta, kuid kindlasti mitte sellise kvalifikatsiooni ja palgaga,» arvas haridusjuht.

«Oluline pole siiski niivõrd suhtarv, kui inimesed, kes lasteasutustes töötavad, nende väärtushinnangud, motivatsioon, tõekspidamised ja kasvatuspõhimõtted. Kindlasti on aga otstarbekas muuta lasteasutuste töökorraldust nii, et õpetajate abidest saaks töötajad, kellel on vastav ettevalmistus ja valmisolek õpetajat abistada.»

«Haridusamet on jätkuvalt arvamusel, et riik ja kohalikud omavalitsused peaksid tegema kõik võimaliku selleks, et vanemal oleks võimalik oma lapsega kuni tema kolme-aastaseks saamiseni kodus olla. Kindlast on oluline panustada vanemaharidusse, sest üha suurenev on trend, et sünnitatakse nö riigile ning üha varem soovitakse lapsed lasteasutuste hoolde anda,» leidis Pajula.

Sotsiaaltöötaja Jaana Eskor kirjutas oma eilses arvamusartiklis, et lasteaedades valitseva olukorra tõttu kasvatab riik üles terve põlvkonna vaimseid ja ka füüsilisi sante. Ta heitis isiklike kogemuste põhjal ette, et pisikesed peavad lasteaias ise hakkama saama, õpetajatel pole mahti õppetegevust läbi viia ning abiõpetajad on taandunud sisuliselt koristajaks ja nõudepesumasinaks.
 

Tagasi üles