Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Linnavalitsus ei luba Merivälja muuli juurde jahisadamat rajada

Merivälja muulil on tallinlastel ja viimsilastel kombeks tormi nautida. FOTO: Sander Ilvest

Tallinna linnavalitsus otsustas täna lõpetada Pirital Ranna tee 1 asuva kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse.

Pirita linnaosavanema Tõnis Liinati sõnul on Merivälja muuli kinnistu detailplaneeringu menetlus kestnud aastaid, kuid kõiki pooli rahuldava kokkuleppeni pole jõutud. «Juba möödunud aasta aprillis tegi Pirita linnaosa valitsus linnaplaneerimise ametile ettepaneku lõpetada Merivälja muuli kinnistu ja detailplaneeringu koostamine selle venimise tõttu. Nüüd linn selle otsuse tegi ja see on mõistlik. Detailplaneeringu koostamine algatati üle kuue aasta tagasi. Selle aja jooksul on ilmnenud palju uusi asjaolusid ning seetõttu oli otstarbekas senine menetlus lõpetada,» ütles Liinat.

Ta lisas, et selle aja jooksul on täpsustunud Pirita linnaosa üldplaneeringu tõlgendamine sadamaala küsimuses ning enne uue detailplaneeringu algatamist vajab mereäärne ala laiemas ulatuses üldisemat planeeringut – millisena nähakse roheala ja liikluslahendust. «Selles, et aastaid tagasi algatatud detailplaneeringu lahendus tänasesse päeva ei sobi, on ühel meelel linnaosavalitsus, linnaasutused, muinsuskaitseamet ja kohalik kogukond,» kinnitas Liinat. «Toetudes muinsuskaitse ameti seisukohale, säilivad olemasolev Ranna tee 1 paviljon ja Merivälja muul väärtuslike üksikobjektidena,» ütles linnaosavanem.

Merivälja paviljon. FOTO: Pirita linnaosa valitsus

Täna lõpetatud detailplaneeringu koostamise eesmärk oli 7,91 hektari suurusele planeeringualale ehitusõiguse määramine jahisadama rajamiseks ja kuni 11 meetri kõrguse sadamahoone ehitamiseks.

Ranna tee 1 kinnistu asub Pirital Merivälja asumis, Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis. Kinnistu suurus on 4301 ruutmeetrit ning sihtotstarbelt 50% ärimaa ja 50% üldkasutatav maa.

Tagasi üles
Back