Metsaomanik hädas: torm kukutab seemnepuid

Mahakukkunud seemnepuude koristamine istutatud kuusepuukeste vahelt nõuab Rainar Paidlalt väga head manööverdamisoskust. Foto: Armar Paidla

Raplamaal Paidlate pere metsas tehti lageraiet 2019. aasta alguskuudel. Töö otsustati tellida kuuse kehva seisukorra tõttu. Madala maaga raiesmikule jäid seemnepuudeks kased, mis paiknesid hajali üle pinna.

Nendesamade seemnepuude pärast on pere saanud nüüd juba kaks ja pool aastat rassida. Nimelt hakkasid kased juba esimesel suvel tugevamate tuultega maha kukkuma – osa lihtsalt murdus ja osa langes koos juurepalliga. Algas tuulemurru koristamine oma jõududega, nagu parasjagu jaksu oli. Abiks oli ka masin, sest käsitsi jämedaid pakkusid tõsta ei jõuaks.

2020. aasta kevadel istutati raiesmikule kaheaastane kuusk. Nüüd muutus olukord eriti kehvaks, sest seemnepuude kukkumine jätkus. Kaskedest, mis oleksid pidanud metsaomanikku seemneanni ja loodusliku uuendusega toetama, said hoopis kahju tekitajad, sest lõhkusid kukkudes omajagu kuusetaimi.

Et omanik ei tahtnud jämedate tüvede ja okstega puid keset metsakultuuri lagasse jätta, algasid koristustööd masinaga nii-öelda kikivarvul laveerides kuusetaimede vahel. Tobedaks tegi olukorra see, et püsti jäänud seemnepuudega kindlust ei olnud – kui järgmise tugeva tuulega järgmised kukuvad, tuleb uuesti koristama minna.

Upakil seemnepuud juba esimesel suvel pärast raiet. Foto: Armar Paidla

„Ma olen tõesti hakanud sügavalt kahtlema seemnepuude mõttekuses,” ütles pereisa Armar Paidla. „Miks neid üldse on vaja jätta, kui nendega nii palju jama on?!”

Paar päeva tagasi võtsime temaga kokku viimase seisu. „Päris puu haaval ma kaski üle pole lugenud, aga julgen öelda, et üle poole on maha kukkunud,” hindas Paidla. „Peale selle lasin viimasel nädalavahetusel maha võtta suure kuuse, mis jäi raie ajal kasvama. Oli ilus suur kuusk raiesmiku servas. Kahe aastaga kuivas – üraskid tegid puhta töö.”

Hajali või grupiti?

Selliseid raiesmikke, kus uppis seemnepuud, leiab mujaltki. On alasid, kus üle raiesmikupinna on kõik seemnepuud pikali. Kaskede kõrval on tuule kätte jäänud ka männid, ehkki mänd oma sügava juurestikuga peaks märksa vastupidavam olema.

Teisal on seemnepuud küll püsti, aga on vibalikud ja nii väikese võraga, et ei pruugi oma ülesannet täita.

Näiteks Raplamaa Märjamaa valla servas hakkas värskematel raiesmikel silma, et seemnepuid on jäetud pigem gruppidena. Seal tormimurdu pole ja puude grupid seovad vaataja pilku nii, et lageraieala tundub kena.

„Seemnepuude grupiti jätmist on järjest rohkem,” ütles Rapla- ja Harjumaa piiril tegutsev metsaomanik Taavi Ehrpais. „Jääb selline omaette ala, millele väga külje alla metsakultuuri ei tee. Las ta seal olla, ehkki metsaomanikule tähendab see kulu. Hea, kui grupis oleks ka mõni säilikpuu.”

Ideaalne oleks Ehrpaisi sõnul, kui kasvama saaks jätta seemnepuude grupi mõne säilikpuu ja alusmetsaga – näiteks paar kaske ja mändi, mõni vana jändrik haab pluss kogu alusmets ja võsa. „Saemehed, kes enne harvesteri langil alusmetsa lõikavad, peaksid olema nii pädevad, et näevad ära, kus niisugused grupid on, ja jätavad sinna alusmetsa alles. Sellisest puudegrupist oleks kasu nii langi uuendamisele kui ka elurikkusele.”

Metsaseadusega seemnepuude paigutuse kohta – üksikutena või grupiti – normi seatud ei ole ja grupiti jätmise korral on võimalikud tormikahjud kindlasti väiksemad, tõdes keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Olav Etverk. Ent gruppidegi puhul peab ikkagi eelkõige arvestama seemnepuude üles­andega. „Pigem väiksemad grupid ühtlaselt üle pinna kui üks suurem grupp raielangi servas, kus puud ei saa looduslikule uuendusele terve raielangi ulatuses kaasa aidata,” ütles Etverk.

Iga eraldis on oma nägu

„Valesti valitud seemnepuud, mis varsti pikali, jätavad kuidagi raiskamise mulje. Seemnepuude või seemne- ja säilikpuude grupp võib olla ka esteetiliselt ilus,” rääkis Pärnumaa metsakonsulent Tiit Kosen­kranius. Samas ei saa üldistusi teha – igal metsaeraldisel on olukord erinev, palju nüansse ühest servast teise, ja otsuseid langetada saab ikkagi vaid konkreetse eraldise järgi.

Erinevad ju ka puud ühekaupa. Kosenkranius meenutas, et kui seadusega tuli välja seemnepuude jätmise nõue, jäeti enamasti kasvama männi plusspuid, ilusaid sirge tüvega mände. Nüüdseks on arusaamad muutunud. Teinekord võib head järelkasvu anda ka mõni selline puu, mis mastimänniks ei kõlba.

Kõrvu hakkas, et eri olukordi kirjeldades kasutas Tiit Kosenkranius sageli väljendit „maastikupilt”, mida metsanduse kontekstis väga tihti ei kuule. Aga kasvatades metsa ja korraldades raieid on metsaomanik paratamatult ka maastiku kujundaja.

Sellega tasub arvestada enne raietöidki, kui päevakorral on kasvama jäävate puude määramine. „Näiteks ühes kohas kasvab raiesmikul koos kolm suurt haaba. Majanduslikku väärtust neil ei ole, aga nad on omapärased maastiku ilmestajad – maastikupilt on palju ilusam,” kirjeldas Kosenkranius.

Hiiumaa metsakonsulent Aira Toss rääkis, et lageraiealadele on jäetud kasvama ka tammesid. Tamm on metsaseaduse seemnepuude nimekirjas ka, aga kasvamajätmise ajend on tavaliselt teistmoodi suhtumine sellesse puuliiki. „Need eestlaste erilised tamme-suhted,” nentis Toss.

Kuusk ei sobi seemnepuuks

Seadus ütleb, et kui sobilikke seemnepuid ei ole, ei pea neid ka jätma. Selle üle otsustamise õigus on metsaomanikul.

Kui küsisin jutukaaslastelt, mis puud siis kindlasti ei tasu seemnepuuks jätta, nimetati nagu ühest suust kuuske – kuusk on pindmise juurestiku tõttu tormihell ega pea vastu. „Kui on kuuseenamusega puistu, võib juhtuda, et polegi midagi seemnepuuks jätta,” ütles Kosenkranius.

„Klassika on, et sookaasikusse seemnepuid ei jäeta. Kui midagi, siis pigem mõni haavagrupp,” märkis Ehrpais.

„Meie jätsime varem männi, kase, haava kõrvale ka saart, aga temal on nüüd omad hädad,” viitas Toss saari kimbutavale haigusele saaresurmale.

Suurele lageraiealale on jäetud mitu seemnepuude gruppi. Kui alusmets oleks ka alles jäänud, võiks vaatepilti nimetada ideaalseks. Foto: Viio Aitsam

Me vestlus Tossuga juhtus ajale, mil ta oli metsas, ja naine jagas hetkel nähtavat: „Just praegu on mul silme ees üks riigimetsa ilus seemnepuude grupp, kus haaba, mändi, kuuske, kaske, kokku umbes 15 puud. Nii et kõik sõltub olukorrast ja grupis saab ka kuusk ikkagi püsti jääda.”