Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Suri Eesti e-riigi üks tugisambaid Meelis Roos

Meelis Roos. FOTO: Erakogu

Cybernetica kollektiiv teatab, et suri Meelis Roos, kes alustas ettevõttes infoturbesüsteemide arendusega 1998. aastal, aidates luua Eesti esimest virtuaalse privaatvõrgu süsteemi Privador VPN, tulemüüri Barricade ja avaliku võtme infrastruktuuri tugitarkvara TrueSign.

Postimees avaldab Cybernetica AS kolleegide järelehüüde täiesmahus: 

Meelis Roos (1975-2021)

Meelis Roos alustas Cyberneticas infoturbesüsteemide arendusega 1998. aastal, aidates luua Eesti esimest virtuaalse privaatvõrgu süsteemi Privador VPN, tulemüüri Barricade ja avaliku võtme infrastruktuuri tugitarkvara TrueSign. Meelis osales meeskonnas, mis ehitas maailmas tõenäoliselt teise avalikus kasutuses oleva linkimispõhise ajatembeldussüsteemi. Täna tunneme sellist tehnoloogiat plokiahela nime all.

2000. aastate alguses hooldas Meelis Cyberneticas Eesti riigi andmevõrku X-teed, parandas raporteeritud vigu ning tarnis parandusi ja uuendusi. Meelis aitas ka välja töötada riigivõrgu turvarikete seire süsteemi S4A ning tegi seal ka hiljem arendusi. Selleaegne Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor ütles ka ühes oma esinemises, et Eesti e-riik püsib entusiastide õlgadel. Meelis oli just üks selline entusiast.

Meelisel oli lai teadmistepagas ja temalt sai igasugustel teemadel nõu küsida, olgu siis tööalaselt või muus mõttes. Ta leidis sinu jaoks alati aega ja kui kohe vastata ei osanud, siis kaevas päeva-paar ning tuli pärast sinu juurde vastusega tagasi. Ta seletas sulle väga kannatlikult, kuni sa lõpuks aru said, ega pidanud sind kunagi rumalaks selle pärast, et sa midagi ei teadnud või osanud. Nii said Eestis paremaks ja turvalisemaks riiklik koostöövõrk X-tee, autentimise ja digitaalallkirja lahendused Mobiil-ID, Smart-ID, Eleringi energiaandmete platvorm Estfeed. Meelis aitas üles ehitada e-riiki ka Aserbaidžaanis.

Kõige selle kõrval ei väsinud Meelis ka kogukonnaprojektide toetamisest. Meelis testis ja aitas parandada vaba tarkvarana leviva Linuxi operatsioonisüsteemi tuuma lähtekoodi. Tihti aitas ta tagada, et Linux töötaks ka vanematel seadmetel. Lisaks aitas Meelis kaasa taaskasutusele - andes nõu Tartus Tehnikaringlusele, milliseid arvuteid kuidas töökorda seada. Nii mõnigi nõnda päästetud arvuti jõudis Meelise rajatud Tartu Ülikooli arvutimuuseumisse.

Meelis oli kollektiivi hing, kogudes kolleegide lugusid ja ütlemisi üle aastate. Ta oli kirglikult entusiastlik ning viis algatatu lõpuni. Meelis õpetas Tartu Ülikoolis infoturbe, operatsioonisüsteemide ja hajussüsteemidega seotud aineid. Tema tudengid ehitavad turvalisemaid süsteeme kümnetes Eesti firmades ja riigiasutustes, paljud ka Cyberneticas. Nii kirjutas ta ennast tugevalt Eesti e-riigi, infoturbe, teaduse ja hariduse ajalukku.

Jääme mäletama ja kaitsma Meelise loodut ning kanname edasi tema ideaale parematest süsteemidest.

Cybernetica AS kolleegid

Tagasi üles
Back