Koroonaajal kahanenud välisüliõpilaste vood ei pruugi endises ulatuses taastuda, mis seab keskmiste ja nõrgemate ülikoolide majandusliku jätkusuutlikkuse kahtluse alla, leiab haridussotsioloog Voldemar Tomusk.

Esimesed raamatud Covid-19 pandeemia õppetundidest kõrgharidusele ilmusid juba 2020. aasta sügisel, aga pandeemia pole läbi veel praegugi. On raske öelda, kas ettevõtlikud teadusinimesed, kes varmalt uut avanevat turgu vallutama asusid, tõesti arvasid end teadvat, kuidas see lugu tegelikult lõpeb ja mida sellest õppida, juhul muidugi, kui õppureid veel jagub.

Üks võimalus on vaadata toimuvat kui näidet postmodernistlikust elulaadist, kus uudis kipub sündmust ennetama. Kuid ka see pole ilmselt piisavalt täpne tõlgendus. Pigem võtavad teadlased kohti sisse turuväljakul, kuhu loodetakse peagi konsultatsioonilepinguid, konverentside plenaaresinemisi ja uurimisraha langema hakkavat. Avaldatud teostes leiamegi seetõttu peaasjalikult vürtsikas koroonakastmes serveeritud ideoloogiad, milles hulbivad üksikud tegeliku kogemuse näited kui lahjad klimbid.

Kommentaarid (4)
Copy