Eestis algab seni suurim ja ulatuslikum suhteuuring

Kerttu Kirjanen
, ajakirjanik
Copy
Vaimsele vägivallale võib järgneda füüsiline vägivald.
Vaimsele vägivallale võib järgneda füüsiline vägivald. Foto: Shutterstock

Tänasest alustab statistikaamet Eestis seni suurimat ja terviklikumat suhteuuringut «Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool», et kaardistada meie inimeste heaolu ja turvalisus suhetes. Küsitluses osalemise kutse jõuab enam kui 16 000 elaniku postkasti.

Statistikaameti peadirektori Urmet Lee sõnul puudub Eestis praegu ülevaade sellest, kuivõrd turvalised on inimeste suhted pereringis, tööl ja mujal ning mil määral kogetakse vaimset või füüsilist väärkohtlemist.

«Tervikpildi mõistmiseks kogume statistiliste meetodite abil ja täielikult vastajate privaatsust kaitstes kokku elanike kogemustele tugineva info ning viime läbi põhjaliku analüüsi, et seejärel parendada vägivallaennetust ning abi pakkumist riigis,» selgitas Lee.

Põhjaliku suhteuuringu eesmärk on koguda infot vaimse ja füüsilise ahistamise, kiusava jälitamise ning peidetud vägivalla kohta inimsuhetes koduseinte vahel, aga ka tööl, koolis ja mujal. Suhtemustrite paremaks mõistmiseks uuritakse inimeste kokkupuuteid väärkohtlemisega nii praeguse kui ka endiste partneritega, aga ka lapsepõlves.

«Uuringu tulemused aitavad mõista, kus ja millises vormis Eesti elanikud väärkohtlemisega enim kokku puutuvad ning milline pilt joonistub välja eri piirkondades. Saame teada, kes on peamised haavatavad sihtrühmad, millised on vägivalla riski- ja kaitsetegurid ning abivajamiseni viia võivad trajektoorid,» ütles Lee. Ta lisas, et sama uuring viiakse läbi ka teistes Euroopa Liidu riikides.

Vägivalda pole alati lihtne ära tunda

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul ei esine vägivalda ainult kodu suletud uste taga, vaid seda võib kogeda ka koolis ja töökeskkonnas. «Vägivald võib olla nii emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne kui ka majanduslik ning alati ei ole seda sugugi lihtne ära tunda,» ütles Riisalo.

Ta lisas, et tänaseks on kaardistatud eelkõige füüsilist vägivalda ja ahistamist. Näiteks viimase viie aasta jooksul on füüsilist vägivalda kogenud 20 protsenti mees- ja 16 protsenti naissoost Eesti elanikest. Kui mehed langesid füüsilise vägivalla ohvriks rohkem avalikus ruumis (32 protsenti), näiteks tänavatel, parkides ja muudes avalikes kohtades, siis naised kõige sagedamini kodus (64 protsenti).

«Füüsiline vägivald on kõige nähtavam väärkohtlemise viis, kuid oluline on kaardistada ja osata märgata ka teisi vorme ning pakkuda parimat abi kõigile abivajajatele, sealhulgas vägivallatsejale endale. Seda püütaksegi uuringu tulemuste toel saavutada,» rääkis Riisalo.

Osalema oodatud kõik valimisse kaasatud

Tänasest algava uuringu osalejad valitake rahvastikuregistrist 18–74-aastaste elanike hulgast juhuvalikuga. Selleks, et tulemusi laiendada kogu elanikkonnale, küsitletakse ligikaudu 16 700 inimest.

Teavitus suhteuuringus osalemiseks saabub inimese e-mailile või paberkujul kodusele aadressile, mis on märgitud rahvastikuregistris peamiseks kontaktaadressiks. Uuringus saab osaleda nii interneti teel küsimustikule vastates kui ka silmast silma intervjuu käigus.

Suhteuuring on äärmiselt konfidentsiaalne. Kogutud andmeid töödeldakse ja kasutatakse ainult üldistatud kujul ega seostata mitte mingil viisil küsimustiku täitjaga.

Statistikaamet avaldab kokkuvõtte uuringutulemustest 2023. aasta esimeses pooles. Lisateavet uuringu kohta leiab statistikaameti veebilehelt ja saab küsida kas klienditoe e-posti aadressil klienditugi@stat.ee või telefonil 625 9300.

Tagasi üles