Intervjuu ⟩ ERRi juhatuse esimees Erik Roose: kosmosesse tõusev elektri hind mõjutab kõiki (1)

Margus Martin
, ajakirjanik
Copy
Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Erik Roose.
Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Erik Roose. Foto: Tairo Lutter

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimees Erik Roose tõdeb, et kuigi üks murekoht lahendati ja nad jõudsid äsja ERRi telekanalite HD taasedastamise ja järelvaatamise asjus telekomidega kokkuleppele, kollitab ees suur teadmatus, mis on seotud elektrihinna tõusu ning sellega kaasnevate võimalike probleemidega.

Pikisilmi ootab Roose aga ERRi uue telekompleksi detailplaneeringu valmimist ning ehitushanke väljakuulutamist. Et asjaajamine on võtnud omajagu aega, siis lüüakse tema sõnul ehitusel kopp maasse kõige optimistlikuma ennustuse järgi tuleval kevadel või suvel.

Kuidas ERRil õnnestus lõpuks jõuda telekomidega kõiki osalisi rahuldava leppeni?

Kuna see hinnavahemik on avalikult teada (ERR soovis kanalite edastamise õiguse ja lisateenuste eest saada 25–35 senti kliendi kohta kuus, aga Elisa ja Telia olid nõus maksma 14 senti – toim), siis sinna vahele jõudsimegi.

Eks see kompromiss ongi nii, et kumbki pole väga rahul, aga mõlemad lepivad ja lähevad sõpradena edasi. Hinnast täpselt rohkem rääkida ei saagi. Lugejale on see huvitav ainult selles mõttes, et kui midagi juhtub tema telepildiga, siis on pahasti. Kuni pilt telepurgist tuleb, on see siis Katuse-Karlsson või Hildur Sokk, kes sealt parasjagu vastu vaatab, siis ju kõik sobib.

Lõpp hea, kõik hea, aga taustast rääkides on oluline see, et kogu temaatika, arutelud ja üsna pikk läbirääkimiste periood tegelikult tulenes natuke teisest asjast. Nimelt sellest, et kuni selle aastani esindas rahvusringhäälingu huve hoopis üks Taani advokaadibüroo. Kolmanda osalisena lisaks telekomidele oli seal veel Eesti Autorite Ühing.

Algsest muudatusest rääkides oli kunagi, umbes kümme või natuke vähem aastat tagasi tehtud kolmepoolne lepe võib-olla optimistlik ja lootusrikas. Taanlased olid pundis sellepärast, et seal oli ka teisi avalikke ringhäälinguid üle Euroopa. Eeldus oli, et omavahel vahetatakse palju sisu, keegi peab arvestust ja selline tüütu töö on jäetud kuskile mujale. Asi töötab nii, et Autorite Ühing on just see, kes igas riigis neid arvestusi peab, ja neile liigub kogu info kokku.

Selle kümmekonna aasta jooksul selgus, et tegelikult see süsteem ei tööta.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles