Olen kahel korral järjest kirjutanud Eesti taastusravi ja rehabilitatsiooni süsteemist, kus liigub aastas 20–25 miljonit eurot riigi raha. Probleem on lihtne: arutu raiskamine. Arstid, patsiendid, puudega inimesed kirjeldavad eri nurkade alt absurdseid juhtumeid, kus raha lihtsalt lendab tuulde. Me ei saa seda nimetada kuidagi teistmoodi kui süsteemiveaks.