Tallinna teletorni kõrgusi tuulikuid võib pärast riigikaitseliste kõrguspiirangute kadumist püstitada lõviosas Eestist, kuhu vähegi mahub, seadused kohalikel nende vastu võidelda ei aita.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Seadus annab absoluutse õiguse ja võimaluse sellega (tuuleparkide arendusega – toim) tegeleda,» märkis mitme tuulepargi rajamise eest võitlev Harry Raudvere. Nii tema kui ka teised arendajad on kohtus võitnud tuulikute püstitamist takistada püüdnud kohalikke omavalitsusi. Takistus on olnud kaitseministeeriumi veto põhjendusel, et tuulikud segavad radarite tööd. «Kui poleks seda tsirkust tegema hakatud ja kõik tuulepargid, mis seisavad, oleksid valmis ehitatud, oleks Eestis elektri hind praegu absoluutselt teistsugune!» põrutas ettevõtja, kes on enda sõnul tuuleparkide teemal kohtus vaidlemisele kulutanud mitu miljonit eurot.

Ida-Virumaal Lüganuse vallas tuli Raudvere juba 15 aastat tagasi välja sooviga rajada kuni 75 tuulikuga Varja tuulikupark. Plaan jäi toppama, sest kaitseministeeriumilt ei õnnestunud kooskõlastust saada ka kohtu abiga. Aidu tuulepargi ehitus vähem kui 10 kilomeetri kaugusel venib samuti kõrgusevaidluse tõttu (kaitseministeerium lubas 185 m, tegelikult hakkasid kerkima 220 m kõrgused tuulikud).

Kui valitsus kevadel teatas, et loob üle 75 miljoni euro eest uutmoodi radarite seiresüsteemi ning vabastab 2025. aastaks 60 protsenti Eestist tuulikute kõrguspiirangutest, asus Harry Raudvere tegudele. Tema osalusega Varja Windfarm OÜ esitas Lüganuse vallale sooviavalduse 27 tuuliku jaoks kolme ala detailplaneeringu ja lisaks kaheksa tuuliku jaoks eriplaneeringu algatamiseks. Soov läks volikogus läbi nagu nuga soojast võist – planeerimisseadusele viidates leidsid rahvasaadikud, et neil polnud õigust keelduda.