Hendrik Toompere: inimesed ei usalda meediat, aga usaldavad näitlejat

Inna Grünfeldt
, ajakirjanik
Copy
Hendrik Toompere lavastus “Kasvatushoone” kõneleb lihtsa loo, mis polegi nii lihtne.
Hendrik Toompere lavastus “Kasvatushoone” kõneleb lihtsa loo, mis polegi nii lihtne. Foto: Ain Liiva

Rakvere teatri väikeses saalis valmib Hendrik Toompere käe all «Kasvatushoone». Aastal 1958 kirjutatud lugu kõneleb meist täna ja praegu, maalib silme ette pildi sõlme ja puntrasse jooksnud ametnike ajastust.

Lugu on tegelikult lihtne, tõdeb lavastaja Hendrik Toompere muiates. Asutuses, kus töötajatel on nimede asemel numbrid, saab üks naine lapse. Lahendades küsimust, kes on lapse isa, jõutakse hoopis suurema üldistuseni.

Kui uskuda lavastajate liidu arvepidamist, olete küll mänginud kaks rolli Harold Pinteri näidendites – «Tummas teenris» aastal 1989 ja «Petmises» aastal 1994 –, aga «Kasvatushoone» on teie esimene Pinteri-lavastus. Miks teie teed nii harva selle kirjanikuga ristuvad?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles