Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Laste heaolust lähtuvalt luuakse riiklikku perelepitusteenust

Vanem ja laps. Foto on illustreeriv. FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Riigikogu õiguskomisjon saatis teisipäeval esimesele lugemisele eelnõu, millega soovitakse luua riiklik perelepitusteenus, et vanematel oleks lahku minnes võimalik sõlmida laste heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluses.

Õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson ütles, et seadusega soovitakse aidata tagada laste heaolu olukorras, kus vanemad on otsustanud lahku minna, kuid ei suuda lapse kasvatamises ja ülalpidamises omavahel kokku leppida, teatas riigikogu pressiteenistus. Lepituse eeldus on, et mõlemad pooled soovivad lahenduse leida, ning ära tuleb kuulata ka laps, kelle elukorralduse osas vaidlus on tekkinud.

«Perekonnaõiguslikud vaidlused on tihti emotsionaalselt rasked, kuid usutavasti jõutakse just perelepituse abil edukamalt lahendusteni, millest mõlemad pooled ka kinni peavad. Tähtis on, et vanemad keskenduksid lahendust otsides oma lapse huvidele ja jätkaksid lapse kasvatamises osalemist. Perelepitus on kindlasti lapsesõbralikum kokkuleppe leidmise viis kui kohtumenetlus. Ühtlasi väheneb perelepitusteenuse loomisega kohtute koormus,» sõnas Jürgenson.

Komisjoni liige Tarmo Kruusimäe rõhutas, et riikliku teenuse loomisega ei tohi unustada neid, kes on juba aastakümneid perelepitusteenust osutanud.

«Kui eelnevalt püüti lapsi lepitusprotsessidest säästa, siis eelnõu järgi on lapse ärakuulamine lepitusteenuse lahutamatu osa. Minu jaoks on see ministeeriumi poolt arusaamatu paradigma muutus ning karjuvas vastuolus Istanbuli konventsiooniga, mille järgi ei saa osapooli lähisuhtevägivalla puhul võrdsena käsitleda. Eelnõu kohaselt nimetatakse seda erijuhtumiks ning püütakse neid kui võrdseid osapooli lepitada,» lausus Kruusimäe.

Tema sõnul tuleb üle vaadata ka eelnõu peakiri. «Selleks, et hea algatus päris lörri ei läheks, peaks eelnõu pealkiri olema riikliku perelepitusteenuse seadus, mitte perelepitusseadus.»

Istungil toodi välja, et eelnõuga luuakse võimalus jõuda perelepitaja abiga kokkuleppele sellistes lapse elukorralduslikes küsimustes nagu lapsega suhtlemise õigus, alaealise lapse elatis ja teatud juhtudel ka hooldusõiguse küsimused.

Prognoosi järgi vajab teenust umbes 3000 peret aastas. Riikliku perelepitusteenuse osutamisega on kavas alustada järgmise aasta septembris. Teenust hakkab eelnõu järgi koordineerima sotsiaalkindlustusamet ja seda rahastatakse riigieelarvest.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud perelepitusseaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 27. oktoobril.

Tagasi üles
Back