Lapsed ühest suust: rasket polnud koolikatsetes midagi

Pereisa ja Inglise Kolledži vilistlane Margus Indus tõi katsetele oma kuueaastased kaksikud Mihkli ja Maria. Moraalseks toeks tuli kaasa juba koolis õppiv vanem vend Mait.

FOTO: Peeter Langovits

Täna Tallinna inglise kolledži esimesse klassi kandideerinud lapsed kostsid kui ühest suust, et rasket polnud katsetes midagi. Samal ajal tegi vanematele muret tihe konkurents ja halvasti korraldatud koolivaliku süsteem.

Tung eliitkoolidest esimesena põnnid sisseastumiskatsetele kutsunud inglise kolledžisse on tänavu rekordiline – katsetele registreerus 432 last. Neis pääseb riikliku õppekava järgi alustavasse klassi vaid 24, seega konkureerib ühele õppekohale 18 last.

Raadiohääl Kirsti Timmer oli katsetele tulnud oma kuueaastase poja Ron-Robertiga. «Kõik need hirmujutud, mida koolikatsete kohta on räägitud, ei vasta tegelikult tõele. Laps ütles, et nii toredad õpetajad olid,» summeeris Timmer.

Ka Ron-Robert oli arvamusel, et teadmisteproov tal üle jõu küll ei käinud. Kolmveerand tundi väldanud vestlusel harjutati inglisekeelseid sõnu, lugemist-kirjutamist ja avaldati igapäevast silmaringi. Näiteks uuriti temalt ääri-veeri seda, mis on Eesti naaberriigid, milliseid teatrietendusi laps on näinud ja mida ta perega õhtuti kodus teeb.

Katsete jõukohasust kinnitasid ka teised lapsed, kellega Postimees täna kooliuksel rääkis.

Juba enne kooli minekut koolipingis

Katsed võisid lastele küll hõlpsana tunduda, kuid tihti on selle taga hea eeltöö, mis lähtunud põhimõttest - raske õppustel, kerge lahingus.

Kuueaastase Jelizaveta ema Olga Davõdova ütles, et töö kooli saamise nimel on kestnud aastaid. «Valmistasin tütart kolm aastat ette. Ta on venekeelne laps, aga eraõpetajaga õppisime eesti keelt ja ta käib ka eesti lasteaias. Nüüd ma näen, et laps on valmis,» kirjeldas ta.

Davõdova sõnul talle koolikatsed ei meeldi, kuid mitte seetõttu, et need oleks halvasti korraldatud. «Kooli on raske on sisse saada. Katsete tõttu on kõik närvilised - vanemad ja lapsed,» leidis ta.

Kuueaastase Magnuse isa Sven Paavel tunnistas samuti, et katsete nimel sai üksjagu pingutatud. «Aktiivselt on laps ettevalmistunud võib-olla aasta. Aga loovuse eelkoolis käib ta juba kaks aastat,» ütles Paavel.

Lapsevanema jaoks teeb koolikatsete perioodi keeruliseks teadmatus. «Kõige raskem on see, et sõltumata sellest, et me käime katsetel, me ju tegelikult ei tea kuni maikuuni seda, kuhu kooli meid määratakse,» ütles Paavel. «Kõigepealt oleks võinud määrata haridusameti poolt piirkondliku kooli ja seejärel minna eliitkooli katsetele. See oleks lapsevanema seiskohalt mugavam olnud. Praegu oleme veidi teadmatuses.»

Lühike otsustamisaeg

«Me ei teadnud, et konkurents siia nii suur on,» nentis pereisa Margus Indus, kes tuli katsetele oma kuueaastaste kaksikute Mihkli ja Mariaga. Valik langes inglise kolledžile seetõttu, et ta on ise sama kooli vilistlane ja seal õpib praegu ka teine perepoeg Mait. See, kas kaksikud eeloleval sügisel kokku jäävad, on aga lahtine. «Kui siia ei saa, siis jääb meil üle oma regiooni kool. Seda me praegu veel ei teagi, mis kool see olema saab,» nentis Indus.

Riina Alt tõi kooli kandideerima oma kuueaastase poja Marteni. Kuigi katsete süsteemile tal etteheiteid ei olnud, jättis soovida tihe ajakava. Mullu korraldati katseid kevadel, ent tänavu juba hilistalvel. «See oli küll liiga ootamatu. Üsna äkki tuli see kiri, et kahe nädala pärast hakkavad katsed pihta.»

Pikka mõtlemisaega lastele ega nende vanematele ei jää. Inglise kolledži tänane üritus märkis sissastumiskatsete perioodi algust. Teistes Tallinna eliitkoolides – Gustav Adolfi gümnaasiumis, prantsuse pütseumis ja Tallinna reaalkoolis – ootavad katsed ees eeloleval nädalalõpul.

Tagasi üles