iDeal kampaania

Lävendiidee tekitas vaidlusi

Klassiruum.

FOTO: Liis Treimann

Kuigi enamik maavalitsusi oli gümnaasiumi õppima asumiseks ühesuguse lävendi kehtestamise vastu, leidus ka neid, kelle hinnangul oleks see mõistlik.

Kindlad lävendi toetajad olid Harju ja Valga maavalitsus, samuti pooldasid selle teatud variante Ida-Viru, Lääne-Viru, Pärnu ja Võru maavalitsus.

Harju maavanema Ülle Rajasalu hinnangul on lävendi kehtestamine loogiline, sest see on riikliku gümnaasiumivõrgu korrastamise ühtne lähtealus.

Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumi arvates võiks riik aga kehtestada miinimumlävendi, kuid igal koolil peaks vastavalt eripärale olema ka oma lävend.

Teised maavalitsused ei pidanud lävendi kehtestamist otstarbekaks.

«Gümnaasiumisse õppima asumise ühtse lävendi kehtestamise puhul on tõsine oht, et suureneb veelgi sooline tasakaalustamatus kõrgemates haridustasemetes – juhul kui poeglaste õpetus- ja kasvatustöö metoodikas ei toimu kvalitatiivset arenguhüpet,» toonitas Tartu maavanem Reno Laidre.

Saare maavanema Kaido Kaasiku hinnangul pole sama tasandiga lävendi määramine mõistlik ja lisaks on teada, et kõikide võimed ei avane põhikooli lõpuklassis.

«Eelkõige poiste huvides oleks vajalik paindlikum suhtumine,» rõhutas ka Kaasik. «Samas oleks oluline sõnastada mingid miinimumnõuded.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles