Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Õpetajate töörahu katkemine muudab streigi toimumise kindlaks

EHLi esimees Sven Rondik. FOTO: Toomas Huik

Täna kirjutas riiklik lepitaja alla otsusele kuulutada nurjunuks haridustöötajate, omavalitsuste ning haridus- ja teadusministeeriumi läbirääkimised õpetajate palga alammäärade tõstmiseks.

Sellega katkes haridustöötajate ja tööandjate vaheline töörahu, mis ei taastu enne, kui palgatõusu küsimuses saavutatakse kokkulepe ja sõlmitakse uus kollektiivleping.

«Töörahu katkemine tähendab seda, et töötajatel on õigus streikida ja koolipidajatel õigus korraldada töösulgu,» sõnas riiklik lepitaja Henn Pärn. «Ametiühingu puhul justkui mõistetakse, et nad saavad streikida. Aga kui tööandja tunneb, et ametiühingu nõudmised on ülejõukäivad, siis võib ka tema korraldada töösulu, mis on streigiga võrdne.»

Kokkuleppele ei jõutud seetõttu, et haridustöötajate liit taotles 2012. aastaks 20-protsendist alampalkade tõusu, kuid haridus- ja teadusministeerium ega kohalikud omavalitsused ei näe selleks võimalusi.

Eesti Haridustöötajate Liidu juht Sven Rondik ütles, et pärast täna allkirjastatud erimeelsuste kokkulepet on kindel, et haridustöötajate streik märtsis toimub. Streigi toimumise täpne aeg selgub täna õhtupoolikul. Jaanuari keskpaigaks oli lubanud streigist osa võtta üle 70 protsendi õpetajatest.

Rondiku sõnul ametiühing 20-protsendise palgatõusu nõudest ei loobu. Kuivõrd palgaläbirääkimised 2012. aasta asjus jooksid liiva, minnakse sama nõudmisega ka 2013. aasta läbirääkimistele.

Riigiesindajad otsivad lahendusi

Homme, 14. veebruaril kohtuvad kohalike omavalitsuste ja haridusministeeriumi esindajad, et arutada võimalusi haridustöötajate osaliseks palgatõusuks juba sel aastal. Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo on öelnud, et lisaraha võiks tulla kolmest sambast – koolireformist vabanevatest vahenditest, õpetajate palgavahendite efektiivsemast kasutamisest ja 2013. aasta riigieelarve lisavahenditest.

Sven Rondiku sõnul on algatus küll tervitatav, aga ei muuda ametiühingu nõudmisi palga alammäärade asjus.

Riiklik lepitaja Henn Pärn ütles, et haridustöötajad võivad küll streikida, kuid streik üksi raha juurde ei too. Protesti ajal tuleb ametiühingul aktiivselt kompromissi nimel tööd teha. «Ma loodan väga, et 2013. aasta läbirääkimised saavad olema konstruktiivsemad, kui olid 2012. aasta omad.»

Riiklik lepitaja ütles, et hoiab läbirääkimiste kulgemisel silma peal ja vajadusel nõustab osapooli. Praegu ei ole lepitaja juures järgmist palgatõusu teemalist kokkusaamist kokku lepitud.

Tagasi üles
Back