Mõned patsiendid ei usu ka pärast narkoosist ärkamist, et neil oli koroona

Intensiivraviosakonnas on olnud patsiente, kes ka pärast narkoosist ärkamist ei usu, et neil oli koroona. Foto: Kristjan Teedema

Kolmapäeva hommik. Tartu Ülikooli kliinikum andis mulle võimaluse tulla koroonaosakondadesse vaatama, kuidas on pandeemia kolmas laine personali ja haigeid laastanud.

Mind võtavad vastu kopsukliiniku ülemõde Carine Gross ning kopsuarst Sulev Meriste. Kõnnime osakonda, kus näen helekollastes kitlites personali edasi-tagasi sagimas.

«Kas tahaksid mõne patsiendiga rääkida?» küsib Gross. Jaatava vastuse peale juhatatakse mind hooldaja Meinhard Vosmani juurde, kes aitab mul end riietada. Esmalt paneme valge respiraatori, siis helekollase kitli nagu kõigil teistel, siis kummikindad. Pähe käivad spetsiaalsed kaitseprillid. Iga tegevuse vahepeal tuleb ka käsi desinfitseerida. «See riietus on leebem,» nendin Meinhardile, meenutades oma eelmist haiglas käiku, kus selga tuli panna ka valge kombinesoon ja kilesussid.

Palatis ootab meid rõõmsas tujus Marit. Hea tuju on tingitud sellest, et täna saab ta koju. Ta oli haiglas nädal aega. «Ma olin kümme päeva kodus ja arvasin, et saan terveks. Seda ei juhtunud. Tulin siia väga kehvas seisus, aga tänaseks olen nii palju paranenud, et julgen öelda: mul väga hästi läinud ja olen oma elu eest tänulik,» räägib Marit.