Me seisatame metsarajal. On väga vaikne. Umbes saja-aastase kuuse küljest ripuvad alla hallid samblatordid, pehmed ja õhulised nagu pilv. «See sammal on indikaatorliik,» kõneleb keegi vuntsidega mees, kes paistab teadvat, mida räägib.
Tellijale
VÄLJASÕIT LOODUSESSE ⟩ Liigirikas laas Tallinna külje all (1)
«Hingake nüüd sügavalt sisse. Kus veel oleks nii puhas õhk?»
Kõik hingavadki kohinal, teiste hulgas üks väike ja käbe suurte matkasaabastega daam, kes mõni aeg tagasi avaldas soovi näha pokusid. Minu silma neid suuri heinamütsidega sarnanevaid tarnamättaid Muraste kandis ei hakanud, kuid ei imestaks, kuid väga vaheldusrikkas maastikumosaiigis neidki leidunuks.