Õhtulehte hagenud laenuühistu Erial kaotas kohtus lõplikult

Hoiu-laenuühistu Erial. Foto: Tairo Lutter

Õhtulehte valeandmete edastamises süüdistanud skandaalne hoiu-laenuühistu Erial sai kohtus lõpliku kaotuse.

Eriali toonastele juhtidele ei meeldinud Õhtulehe mullu 17. juulil ilmunud artikkel «Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!», mis käsitles Eriali ebakõladest tulvil tegevust.

Kui Harju maakohus rahuldas tänavu veebruaris Eriali hagi osaliselt, siis ringkonnakohus andis hiljem õiguse Õhtulehele. Seepeale pöördus Erial riigikohtusse, mis ei võtnud aga esmaspäeval kassatsioonkaebust menetlusse ja seega jõustus lõplikult lahend, mille järgi ei ole Õhtuleht Eriali kohta valeandmeid edastanud.

Harju maakohtus algas 22. oktoobril kohtuprotsess hoiu-laenuühistu Erialiga seotud investeerimiskelmuses ja omastamises süüdistatavate üle, kes pärast prokuröri avakõnet kinnitasid, et nad end süüdi ei tunnista.

Riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt panid Eriali asutaja Ilja Djagelev ja juhatuse liige Daniela Dalberg-Djageleva ning Delkona OÜ toime investeerimiskelmuse ning esitasid Eriali tegevuse kohta valeandmeid. Pettuse teel tekitati hoiustajate ja avalikkuse ees ekslik arusaam ühistu tegeliku varalise seisu kohta, seda muuhulgas selleks, et kaasata uusi hoiuseid ning väljastada suuremas mahus laene, märkis süüdistus.

Omastamise süüdistus esitati selles, et Ilja Djagelev, Daniela Dalberg-Djageleva, Daniel Nevski ja Transpire OÜ omastasid Sofja Pevzner-Belošitski kaasabil kinnisvaratehingute kunstlike hinnamoonutuste abil hoiu-laenuühistust ligi miljon eurot.

Lisaks süüdistatakse Daniela Dalberg-Djagelevat äriühingu osanikele ja audiitorile hoiu-laenuühistu Erial kohta valeandmete esitamises.

Kristiina Kovalevitš ja Robert Hirvi said süüdistuse dokumendi võltsimises ning Sofja Pevzner-Belošitski dokumendi võltsimisele kaasaaitamises ja võltsitud dokumendi kasutamises.

Riigiprokurör Sigrid Nurme sõnul on prokuratuur kriminaalmenetluses kogutud tõendite põhjal jõudnud veendumusele, et HLÜ Erial juhatuse liige ja asutaja ei ole hoiuseid paigutades tegutsenud hoiustajate ega ka Eriali huvides. «Meie hinnangul lähtusid nad isiklikust kasust ning võtsid selle käigus hoiustajatelt ka õiguse laenuühistu otsustes kaasa rääkida. Süüdistuse kohaselt on juba ligi pool aastat vahi all viibiva Ilja eestvedamisel Erialist õigusliku aluseta välja viidud üle miljoni euro,» ütles Nurm.

«Hoiustamine peab alati olema kaalutletud finantsotsus. Hoiu-laenuühistu lubas näiteks pangaga võrreldes suuremat tootlust, kuid sellega kaasneb hoiustajale ka suurem kohustus ja vastutus enda hoiusel silma peal hoida. Tootluse kõrval tuleb jälgida, kuhu raha tegelikult paigutatakse ning unustada ei tohi, et hoiu-laenuühistu puhul on just hoiustajad need, kes oma huvide eest hea peavad seisma,» lisas Nurm.

Samuti esitati Ilja Djagelevile süüdistus altkäemaksu andmises ning Dmitri Poljakovile altkäemaksu võtmises suures ulatuses. Süüdistuse kohaselt edastas Dmitri Poljakov politsei töötajana altkäemaksu eest ametialast infot Ilja Djagelevile.

Kevadel kohtusse saadetud kriminaalasjas on kokkuleppemenetluses otsuse saanud Dmitri Poljakov ning oportuniteediga on kohustuse võtnud Sofja Pevzner-Belošitski ning Kristiina Kovalevitš.

Dmitri Poljakovi süüdistati altkäemaksu võtmises, kokkuleppega mõisteti altkäemaksuna saadud summa riigituludesse ning ta sai tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vanglakaristuse. Kristiina Kovalevitšit süüdistati dokumendi võltsimises ning Sofja Pevzner-Belošitskit võltsimisele kaasaitamises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning lisaks omastamisele kaasaaitamises. Sofja Pevzner-Belošitski ja Kristiina Kovalevitš, tasusid oportuniteediga saadud kohustusena vastavalt 2300 ja 1200 eurot.

Riigiprokurör Sigrid Nurm ütles BNS-ile, et kõikide menetlusotsuste tegemisel arvestatakse alati süüdistatavate rolli teo toimepanemisel ja võimalust mõjutada inimesi õiguskuulekalt käituma. «Antud juhul on kriminaalmenetlus oportuniteediga lõpetatud Kristiina ja Sofja suhtes, sest nende roll ja süü selles kriminaalasjas ei olnud suur ja menetluse käigus ei tuvastatud, et nad oleksid tegudest kriminaalset tulu saanud,» märkis ta.

«Algavas kohtumenetluses jätkub menetlus süüdistatavatega, kellele etteheidetavad süüteod on prokuratuuri hinnangul sellised, et need vajavad kohtu hinnangut nii isikute süüküsimuse kui ka karistuse osas. Suurim vastutus üle miljoni euro ebaseaduslikus väljaviimises ERIAL-ist lasub süüdistuse kohaselt just hoiu-laenuühistu asutajal ja juhatuse liikmel Iljal ja Danielil, läbi kelle hallatava äriühingu oli võimalik nimetatud tegu ellu viia,» selgitas Nurm.

Altkäemaksu võtmise ja andmise eest karistatakse ühe kuni kümneaastase vangistusega. Investeerimiskelmuse ja omastamise eest on seadusandja ette näinud kuni viie aastase vangistuse, äriühingu varalise seisundi kohta ebaõigete andmete esitamise ja dokumendi võltsimise eest kuni aastase vangistuse ning võltsitud dokumendi kasutamise eest kuni kolmeaastase vangistuse.