Narva endist abilinnapead kahtlustatakse häälte ostmises

Sergei Gorlatš volikogu hoones pressiesindajatele kommentaare jagamas. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Täna pidas politsei kahtlustatavana kinni Katri Raigi nimekirjas kandideerinud endise Narva abilinnapea Sergei Gorlatši ja temaga koos tegutsenud Natalia. Raik tunnistas, et tänaseks planeeritud koalitsioonilepingu allkirjastamine jääb igal juhul ära. 

Kahtlustuse kohaselt pakuti mitmele Narva elanikule tasuta spaakülastust ja muid hüvesid, eesmärgiga mõjutada inimesi kohalike omavalitsuse valimistel andma hääl konkreetse kandidaadi poolt.

Valimisvabaduse rikkumise kahtlustus esitati Raigi nimekirjas kandideerinud 43-aastasele Reformierakonna Narva piirkonna esimehele Sergei Gorlatšile, kes valimistel kandideerides mõjutas inimesi enda poolt hääletama. Kahtlustuse sai ka 66-aastane Natalia, kes osales samuti inimeste mõjutamises.

Esialgsetel andmetel pakuti ligi 40 Narva elanikule väljasõitu, mille käigus tehti giidiga jalutuskäik pargis, külastati spaad, tehti piknik ja selleks kõigeks kasutati transporti. Seni kogutud tõendite kohaselt rahastas üritust Sergei, kes tegutses omal initsiatiivil ja ilma erakonna või valimisliidu teadmiseta.

Väljasõit toimus valimisnädalal ning kahtlustuse kohaselt juhendati inimesi kaasa võtma ID-kaart ja PIN-koodid ning hääletamiseks oli väljasõidule kaasa võetud sülearvuti. Esialgsetel andmetel andsid oma hääle ligi pooled väljasõidul osalenud. Inimestel, kes ID-kaardi või PIN-koodide puudumise tõttu oma häält anda ei saanud, paluti seda teha hiljem valimisjaoskonnas.

Raik: kui nii oli, tuleb Gorlatšil volikogust kohe lahkuda

Raik märkis, et kui kahtlustus pöördub süüdistuseks, tuleb Gorlatšil vaieldamatult volikogust lahkuda.

Katri Raik Foto: Mihkel Maripuu

«Ootan kohtumist Sergeiga, et asjaoludest täpsemalt aru saada. Üks on selge, et täna plaanitud koalitsioonilepingu allkirjastamine jääb ära,» sõnas Raik ja lisas, et esialgu võetakse aeg lihtsalt maha.

«Kui selgub, et Sergei tõesti on seda teinud ja kahtlustus pöördub süüdistuseks, siis on nulltolerants,» märkis Raik ning tõdes, et sel juhul on ka Gorlatši poliitiline karjäär katkenud.

Raigi hinnangul tuleb selles olukorras nüüd tõestada, et Narvas on uus poliitika, kus asju aetakse ausalt. 

Erakond Eesti 200 peab aga vältimatuks, et Gorlatš peataks oma mandaadi Narva linnavolikogus.

Eesti 200 Narva piirkonna esimehe Denis Larchenko sõnul ei tolereeri erakond ühtki korruptiivset tegu ning sellepärast tuleb Gorlatšil astuda tagasi, et Narva saaks edasi minna.

«On kahetsusväärne, millisesse olukorda on Sergei Gorlatšile esitatud kahtlustus pannud Narva jaoks ajaloolise koalitsiooni sündimise. Kuna ta on ka üks Katri Raigi nimekirja liidritest ja pidi olema ka volikogu esimees, siis praeguse hetkel ei näe me muud võimalust, kui et tema mandaat ajutiselt peatada. See on ainuke võimalus koalitsiooniläbirääkimised edukalt lõpetada ja sõlmida uus Narva linnakoalitsioon,» rõhutas ta.

Ühtlasi soovib Eesti 200 tänaõhtustel koalitsiooniläbirääkimistel avada korruptsioonipeatüki ning kirjutada seda Narva tulevikku silmas pidades oluliselt põhjalikumaks.

Politsei: väljasõidu eest maksti oma häälega

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Ats Kübarsepa sõnul kogus politsei valimistele eelnevalt ja valimiste ajal aktiivselt infot võimalike pettuste kohta, niisamuti anti politseile võimalikest rikkumistest teada.

«Praegusel juhul õnnestus meil koguda piisavalt tõendeid, et inimesed kinni pidada ja kahtlustus esitada. Esmase info kohaselt on alust arvata, et kogu üritus toimus justnimelt häälte ostmise eesmärgil ning inimestel paluti hääletada kandidaadi ja teiste inimeste juuresolekul. See toimus nagu tehing, kus inimesed maksid väljasõidu eest oma häälega,» kirjeldas Kübarsepp.

Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör Alan Rüütel rõhutas, et seaduse järgi on valimisvabaduse rikkumine juba mis tahes hüve lubamine tingimusel, et inimene annab oma hääle lubaja soovitud kandidaadi kasuks või hoopis loobub valimistel osalemisest.

«Antud menetluse puhul ei seisne asi aga vaid lubamises, vaid ka juba hüve andmises, kuivõrd inimesed said käia tasuta spaas. Ebaausate võtetega võimu juurde saanud inimene on väga suureks korruptsiooniohuks, mistõttu oli käesoleval juhul äärmiselt oluline reageerida operatiivselt,» selgitas Rüütel.

Kübarsepp lisas, on äärmiselt oluline, et inimesed oleksid oma hääles vabad ning keegi ei tunneks survestamist anda hääl konkreetse kandidaadi poolt. «Samuti on lubamatu olukord, kus suurt hulka inimesi mõjutatakse korraga, pärast seda, kui nad on juba saanud hüve ehk tasuta ekskursiooni ja spaakülastuse osaliseks ning nad võivad tunda end ebamugavalt hääletamisest keeldudes,» sõnas Kübarsepp.

Menetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb valimisvabaduse rikkumist.