Politsei võttis vahi alla küberkuritegudes kahtlustatava mehe

Margus Paaliste
, ajakirjanik
Copy
Keskkriminaalpolitsei pidas kinni küberkuritegudes ja rahapesus kahtlustatava mehe.
Keskkriminaalpolitsei pidas kinni küberkuritegudes ja rahapesus kahtlustatava mehe. Foto: imago-images / Scanpix

Teisipäeval, 9. novembril pidas keskkriminaalpolitsei kinni küberkuritegudes ja rahapesus kahtlustatava 38-aastase mehe. Rahapesule kaasaaitamises kahtlustatakse 33-aastast naist.

Kahtlustuse kohaselt pakkus 38-aastane Anton küberkuritegudele suunatud internetifoorumites rahaülekannete osutamise teenust, millega aitas varjata pettuste teel saadud raha päritolu.

Kahtlustav pakkus kelmustega kannatanutelt raha välja petnud kurjategijatele võimalust kanda teenitud tulu enda kontrolli all olevatele pangakontodele, et varjata selle tegelikku päritolu.

Kahtlustuse kohaselt oli mehel mitmetes riikides pangakontosid nii enda kui ka variisikute nimel. Esialgsetel andmetel teenis ta iga ülekande pealt vahendustasu suurusjärgus 10-55%. Antoni kahtlustatakse arvutikuriteos ja rahapesus, kahtlustus rahapesule kaasaaitamises on esitatud ka 33-aastasele Alinale.

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juhi Oskar Grossi sõnul kasutavad küberkurjategijad oma jälgede peitmiseks teenusepakkujaid, kes rünnaku erinevates etappides aitavad selle ette valmistada, läbi viia ja rahasid peita.

«Internetis riigipiire ei ole ja nii võivad ühe rünnakuga olla seotud inimesed mitmest riigist, kellest igaüks pakub rünnaku idee autorile oma teenust ja kes tunnevad teineteist ainult internetifoorumi kasutajanime järgi,» selgitas Gross.

Grossi sõnul on tegu võrgustikuga, mille tõkestamiseks on lisaks arvutikuritegudele vaja tähelepanu pöörata ka rahapesule, sest küberkuritegevus on peaasjalikult finantsiliselt motiveeritud.

Riigiprokurör Eleliis Rattami sõnul aitavad hästi organiseeritud küberkuritegudele ja rahapesujuhtumitele jälile jõuda kübermaailma maha jäetud avalikud andmed ning kriminaalse tulu kaardistamine.

«Vaatamata asjaolule, et kahtlustatavad kasutasid mitmekümnete välisriikide makseasutuste teenuseid, variisikuid ja võltsitud dokumente ning kannatanute vara investeeriti kiiresti mh krüptorahasse, õnnestus tõendeid koguda märkimisväärselt efektiivselt,» selgitas Rattam.

Riigiprokurör peab kõnealuses kriminaalasjas kahtlustatavate kinnipidamist suureks töövõiduks ka rahvusvahelises mastaabis ja tunnustuseks Eesti õiguskaitseasutuste tööle keeruliste riigiüleste küber- ja rahapesukuritegude tõkestamisel.

Kriminaalmenetluses on tuvastatud 1,5 miljoni euro ulatuses kriminaaltulu, millest arestitavat vara on umbes miljon euro väärtuses. Anton võeti prokuratuuri taotlusel vahi alla.

Tagasi üles