nädala kodu Vändra kirikumõisa kõnekas ärkamine

Tiina Kolk
, kultuuriajakirjanik
Copy
Vasakul Eesti veduraamiga kangasteljed, keskel Räpinas valmistatud mustriaparaadiga kangasteljed aastast 1936.
Vasakul Eesti veduraamiga kangasteljed, keskel Räpinas valmistatud mustriaparaadiga kangasteljed aastast 1936. Foto: Mihkel Maripuu

Enne seda, kui mõned suved tagasi hakkasid Vändra pastoraadi peahoones kangasteljed lõksuma, seisis 18. sajandil ehitatud ja järgmise sajandi esimeses pooles ümber ehitatud ning nõukogude ajal kortereiks jagatud uhke muinsuskaitsealune maja kümmekond aastat nukralt tühjana.

«Ma lubasin endale pärast esimest muinsuspiirangutega kokkupuutumist, et ei osta kunagi muinsuskaitse all olevat kinnisvara, aga kui me 2017. aasta udusel sügispäeval Vändrasse saabusime, lummasid mind müügil oleva hoone arhitektuur ja ruumide kõrged laed,» põhjendab Eva-Liisa Kriis oma mööndust ja majaostu.

«Siinsete 3,2-meetriste lagede alla mahuvad kõrged kangasteljed ära ja tänu sellele sai siia tuua näiteks 1920. aastatel Rootsis valmistatud žakaarteljed, mille annetas ühe rannarootslase tütar,» kommenteerib naine, keda Eesti Tekstiilikunstnike Liit tunnustas preemiaga «Aasta tekstiilitegu 2017» pikemaajalise kultuuriloolise uurimistegevuse eest Eestis möödunud sajandi alguses kasutusel olnud žakaartüüpi telgede otsimisel, leidmisel ning taastamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles