Seeder: Kagu-Eestis tuleb ajutisele kontrolljoonele kiirkorras ehitada füüsiline tõke (1)

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Otse Postimehest stuudios oli Helir-Valdor Seeder. Saatejuht Toomas Kask.
Otse Postimehest stuudios oli Helir-Valdor Seeder. Saatejuht Toomas Kask. Foto: Andres Haabu

Isamaa tegi seoses Valgevene orkestreeritud ja Venemaa heakskiidetud ebaseadusliku sisserändega ettepanekud ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks. 

«Ebaseaduslik sisseränne kolmandatest riikidest Euroopa Liidu riikidesse on viimasel kümnendil olnud väga tõsiseks probleemiks. Möödunud suvel ja alanud sügisel on see probleem jõudnud teravalt ka Lätisse, Leedusse ja Poolasse, kuhu üle Valgevene piiri on hakanud saabuma arvukalt ebaseaduslikke sisserändajaid,» kirjutas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. 

«See on Lukašenka režiimi teadlik tegevus, et destabiliseerida olukorda Euroopa Liidu riikides. Ebaseaduslikku sisserännet on nimetatud ka Valgevene organiseeritud hübriidsõjaks Läti, Leedu ja Poola vastu. Nii Läti, Leedu kui ka Poola on mõistnud olukorra tõsidust ja alustanud oma piiridele kiirkorras füüsiliste tõkete ehitamist,» rõhutas Seeder.

Ta märkis, et Eesti on juba varem alustanud Kagu-Eestis ajutisele kontrolljoonele piiritaristu väljaehitamist, kuid ainult viiendik piiritarast valmib 2023. aastal ja kogu piiritara peaks valmima alles 2026. aastaks. 

Seedri hinnangul sellises tempos piiritara ehitamine jätab Eesti ajutise kontrolljoone avatuks võimalikule ebaseaduslikule sisserändele. Seetõttu teeb ta valitsusele ettepaneku ebaseadusliku rände tõkestamiseks ehitada Kagu-Eestis ajutisele kontrolljoonele kiirkorras füüsiline tõke, milleks tuleks eraldada 2022. aasta riigieelarves ja järgnevate aastate riigieelarve strateegias raha. 

Seedri kolm ettepanekut ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks:

  1. Kohe tuleb asuda rajama füüsilisi tõkkeid Kagu-Eestis ajutisele kontrolljoonele. Poola, Leedu ja Läti näitel tekkis massiline sisserändesurve ootamatult ning seda on keeruline ilma füüsiliste tõketeta tõrjuda. Võimaliku kriisi vältimiseks tuleb alustada kohe ajutiste tõkete rajamist.
  2. Kagu-Eesti ajutisele kontrolljoonele alalise piiritaristu ehitamist tuleb oluliselt kiirendada. Senine plaan ehitada piirirajatised valmis 2026. aastaks ei ole tänases julgeolekuolukorras vastuvõetav ning ehitust tuleb märkimisväärselt kiirendada, eraldades selleks lisavahendeid.
  3. Teen ettepaneku, et riigikogu esimees kutsuks kokku vanematekogu, et valitsuse liikmed annaksid riigikogu fraktsioonide esindajatele ülevaate kiiresti muutuvast julgeolekuolukorrast. Eesti lähialadel ning Euroopas tekkinud julgeolukriisi olukorras vajame selget infot ja erakondadevahelist konsensust võimalike lahenduste leidmiseks.

Seedri sõnul on ilmne, et meie liitlaste vastu toimub otsene ja läbimõeldud agressioon, mida korraldab Valgevene ja mis toimub Venemaa mahitamisel. «Poola on rünnaku all, Leedu on rünnaku all ja Läti on rünnaku all, ning kui me ei asu kohe tegutsema, võib olla järgmiseks Eesti,» sedastas ta.

11. oktoobril avalikuks tulnud Europoli raport hindab, et migrante võidakse hakata Eestisse vedama Pihkva lennuvälja kaudu, mis asub Eesti ja Läti piiri vahetus läheduses. «Sellisteks ohtudeks tuleb valmis olla ning me ei saa endale lubada jäämist sabassörkijate rolli. Rahvusvaheline koostöö ning ühtsus Euroopa Liidu ja NATO riikide vahel on oluline, kuid Eesti peab olema valmis tegema omalt poolt kõik enda territooriumi kaitsmiseks. Konfliktiolukorras kannatavad enim need riigid, kes viivitavad otsustega ega astu õigeaegseid samme,» leiab Seeder. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles