Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Koroona tõttu on opereerimata jäänud ligi tuhat vähihaiget

PERHi onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja Helis Pokker haigla aatriumisse rajatud ajutise vähiraviboksi juures, mille eesmärk on viia läbi teatud protseduure patsientidele väiksema nakatumisohuga. FOTO: Madis Veltman

Eestis haigestub vähki keskmiselt veerandsada inimest päevas. 2018. aastal – värskemaid andmeid seni pole – oli vähiregistri andmeil diagnoosi saanuid 8783. Tänavu tabas see sünge katsumus ka mu head tuttavat.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ta on diagnoosile väga tublilt vastu pidanud ning isegi töölkäimist jätkanud. Operatsiooniks anti esialgu lootust keemiaravi järel, kuid siis otsustas konsiilium, et keemiaravi tulemustest hoolimata ei hakata operatsiooni tegema.

Mu tuttav kuulab oma arste ja järgib nende juhiseid. Ta pole spekuleerinud, kas midagi võinuks vähi avastamises või ravis minna teisiti, kui tervishoius ei räägitaks nii palju palatikohtade puudusest, triaažireeglitest ja süsteemi ülekuumenemisest. See eellugu on selgitus, miks hakkasin uurima, kuidas koroonalained on vähiravi mõjutanud.

Eestis tehakse vähioperatsioone Tartu Ülikooli kliinikumis, Ida-Tallinna keskhaiglas ning Põhja-Eesti regionaalhaiglas. 2019. aastal lõigati neis kolmes raviasutuses kokku 6547 inimest, 2020 oli vastavaid ravijuhtusid 6073 ja tänavu üheksa kuuga on neid suurhaiglates haigekassa andmeil olnud 4518 – ligi kümnendik vähem kui 2019. aastal ehk enne pandeemiat.

Tagasi üles
Back