«Minu kopsud on Rootsist, aga ma ei tea, kelle omad need on»

Andres Verro pool aastat pärast kopsude siirdamist oma kodus. Peale tema on tänavu tehtud Eestis kopsusiirdamine veel vaid ühele inimesele. Foto: Sander Ilvest

«Mulle öeldi kohe, et mu kopsud on läbi ja ainukene võimalus on siirdamine, aga otsuse pidin tegema ise,» räägib Eestis ainsana pärast Covidit uued kopsud saanud mees Postimehe ja Kanal 2 ühistööna valminud erisaates «Eloga intensiivis. Mis saab meist edasi?».

Kogu maailmas on kopsude siirdamine Covidi tagajärjel üliharuldane. Kuid suisa uskumatu on 56-aastase Andres Verro lugu, kes veetis pärast Covidit haiglas ligi pool aastat ja lahkus sealt uute kopsudega.

«Sattusin haiglasse eelmiste jõulude ajal, aga ma ei mäleta sellest midagi. Minu mälestused lõppevad sellega, et minult küsiti haiglasse jõudes, miks ma sinna tulin,» meenutab Andres Verro.

Uued mälestused algavad, kui ta ärkas Tartus üles veebruari keskel. «Dr Ott Maasikas ütles: «Andres, ärka üles, Andres, kas sa kuuled mind?»» räägib ta.

Kuus auku kehas

Teadvuseta Andres Verrot oli veetud haiglast haiglasse: Lääne-Tallinna keskhaiglast Ida-Tallinna keskhaiglasse, sealt edasi kõige raskemas seisundis Covidi-patsiente ravivasse Põhja-Eesti regionaalhaiglasse ning sealt omakorda edasi Tartu Ülikooli kliinikumi.

«Kooma ajast mäletan õudusunenägusid. Nägin und, et mind transporditakse kuhugi, et kasutada mind elundidoonorina,» meenutab Verro.

«Kui ärkasin, siis ma ei saanud rääkida, hingamistoru oli kõris. Mul oli kuus toru küljes, kuus auku kehas, mis kõik hoidsid mind liikumatuna,» meenutab Verro.