Riigikogu tunnustas iseseisvuse taastajaid
Täiendatud kell 12.58!

Riigilipp Pika Hermanni tornis

FOTO: Peeter Langovits

Riigikogu võttis teisipäeval vastu avalduse, millega tunnustas neid kodanikke, kes aitasid riiki luua või omariiklust de facto taastada.

«Võttes aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse ja lähtudes sellest, et tulenevalt rahvusvahelisest õigusest ei katkenud Teises maailmasõjas okupeeritud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus, avaldab riigikogu tunnustust Eesti Vabariigi kodanikele, kes tegutsesid Nõukogude Liidu või natsionaalsotsialistliku Saksamaa okupatsiooni aastatel Eesti Vabariigi de facto taastamise nimel. Riigikogu mõistab hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning nende isikute tegevuse, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast,» on öeldud riigikogu avalduses.

Avalduse poolt oli 71 riigikogu liiget, vastuhääetajaid ega erapooletuid polnud.

Eelnõu algatajate nimel ettekandega esinenud Marko Mihkelsoni sõnul on tänase avalduse puhul tähenduslik, et selle vastuvõtmine toimus konsensuslikus õhkkonnas.

«Eesti riigil on suur moraalne auvõlg, mille kustutamist on oodatud juba pikki aastaid. Pole kahtlust, et iga riigi kohuseks on mäletada ja tunnustada neid, kes on tema eest võidelnud, riskinud ja kannatanud. Eesti on ühel või teisel viisil mälestanud vabaduse eest langenuid, kuid kuni tänaseni pole riigikogu tunnustanud  inimesi, kes on seisnud Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest,» rääkis Mihkelson.

Tema sõnul osutas Eesti rahvas vastupanu nii Saksa kui ka Nõukogude okupatsioonidele. «Eesti rahvas soovis Eesti riikliku iseseisvuse taastamist, mistõttu oli Eesti kodanike võitlus okupatsioonivõimude vastu nii relvastatud kui relvitu vastupanu vormis. Eesti riigi kohus on austada igavesti oma vabadusvõitlejaid,» ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul lähtuti avaldust tehes Eesti Vabariigi põhiseadusest ja tõsiasjast, et Teises maailmasõjas okupeeritud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus ei katkenud.

IRLi esimees Urmas Reinsalu aga märkis avalduse vastuvõtmisel peetud kõnes, et Eesti vabaduse taastamise eest võidelnute tunnustamine ei lõppe tänase avaldusega, vaid jätkub. «Loodan, et juba lähiaastail avame ühiselt Islandi väljakul vastupanuvõitluse mälestusmärgi,» ütles ta.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson andis 44 riigikogu liikme nimel parlamendi menetlusse avalduse eelnõu 8. veebruaril.

Lubaduse vastav avaldus riigikogus vastu võtta kirjutasid Reformierakond ja IRL sisse juba koalitsioonileppesse.

Detsembris tõusis see teema ajakirjanduses üles pealkirja all «Laar tahab saksa sinelis võidelnuile vabadusvõitleja staatust».

Kaitseminister Mart Laari sõnul oli meelevaldne väita nagu üritataks Teises maailmasõjas saksa mundris võidelnud eestlasi tema juhtimisel vabadusvõitlejateks tunnistada ning teema on tõstatatud ebasobivalt. Tegelikult ei tule avalduses juttu mingitest vormidest, mundritest ja pooltest. Jutuks ei tule ka, kes mis poolel tegutses, Eesti riigi vaatenurgast olid need ühed okupatsioonid kõik.

Tagasi üles