Tallinna hariduse arengukava soovitab igal koolil leida omapära, mis eristab neid teistest - olgu selleks siis õuesõppe nurk, kogupäeva kool, aineklubid või põnevad õppeained, aga ka tähelepanu õpilaste sotsiaalsele heaolule.
Eliitkoolidesse tunglemist vähendaks teiste koolide omanäolisus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et lapsed ei tungleks vaid niinimetatud eliitkoolide uste taga, seisab Tallinna linnavalitsuse poolt heaks kiidetud põhi- ja üldkeskhariduse arengukava aastateks 2009-2014 hea koolide omanäolisuse eest, kirjutab Pealinn.
Tallinna haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Loki sõnul valmistab lapsevanematele muret, et koolide maine ja tase pole ühesugused. «Tegelikult on valdav osa linna põhikoole tugevad, ainult et kõik pole tuntud ehk nende kvaliteet ei paista kaugele välja,» tõdes ta.
Loki jutu järgi levib lapsevanemate seas väärarusaam, et kui mõnes koolis õpilaste vähesuse tõttu gümnaasiumiosa ära kaob, siis on see kool nõrgavõitu. «Head õpetajad ei tööta alati neis koolides, mis teenindavad kogu linna lapsi,» mainis haridusametnik.
Piirkonna kool võib end ahvatlevamaks muuta näiteks sel moel, et teeb kogupäevakooli, mis pakub õpilastele huvitegevust ka pärast õppetööd. Koolil on võimalik luua õuesõppe nurk või õpetada midagi ebatavalist, näiteks meediat.
Koolide omanäolisuse saavutamine ja õpetajate koolitamine ongi arengukava võtmeteemadeks. Samas näeb kava ette tunnustada rohkem õpetajaid, kes on innovaatilised ja loovad näiteks veebilahendusi ja õppevara.
Tähelepanu nii andekamatele kui õpiraskustega lastele
Väike-Õismäe gümnaasiumi direktori Valve Spiridonovi meelest on ka piirkondlikel koolidel võimalik oma eripära välja tuua ja õppimist huvitavamaks muuta. «Oleme täiendanud oma õppekava valikainetega, arvestades sealjuures õpilaste soovidega. Soovi korral võivad õpilased õppida mõnd ainet rohkem, kui on õppekavas ette nähtud,» ütles Spiridonov.
Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul pole kool tänapäeval ainult õppeasutus, vaid peab tegelema ka sotsiaalküsimustega.«Sotsiaalpedagoog pole enam mingi haruldus,» nentis ta. «Kui õpilasel on kõht tühi, siis ta ei jõua õppida. Kool peab last märkama. Tallinnas on palju koole, kes märkavad, kuid ei presenteeri seda. Seegi on omanäolisus, kui kool suudab pakkuda õppijale igakülgset abi, et too püsiks süsteemis.»
Arengukava pakub välja, et õpilastele, kes vajavad teistmoodi õpet või kellel on õpiraskusi, võiks luua õppenõustamiskeskused, kus nad saavad vanematega koos oma muredele lahendusi otsimas käia. Andekatele õpilastele võiks aga mõnes koolis olla aineklubid, kus nad saavad neile huvi pakkuva alaga süvendatult tegelda.