Kohtumäärus ei kehti kõigile vaktsineerimata inimestele

Justiitsminister Maris Lauri. Foto: Madis Veltman

• Kohtumäärus annab õiguse teste kasutada vaid kohtusse pöördujatel
• Valitsus hetkel oma otsuseid ei muuda
• Läbipõdemise tõend kehtib 180 päeva ka mujal Euroopas

Tallinna halduskohtu määrusega said 26 antikehadega inimest tagasi õiguse osa võtta tegevustest, kus on nõutud koroonatõend, lisaks pikendas kohus esialgse õiguskaitse korras Covid-19 tõendatult läbi põdenud kümne inimese koroonatõendit kohtumenetluse lõpuni, kuigi neil on nakatumisest möödunud 180 päeva.

Kuigi valitsuse korraldusega ei ole alates 25. oktoobrist negatiivne koroonatesti tulemus enam ­nakkusohutuse tõend, otsustas Tallinna ­halduskohus 26 antikehadega inimesel esialgse õigus­kaitse korras lugeda testitulemust samaväärseks vaktsineerimispassiga.

Kümme inimest, kes olid Covid-19 haiguse tõendatult läbi põdenud, said Tallinna halduskohtult jätkuvalt esialgse õiguskaitse, millega pikendati nende Covidi-passi kohtumenetluse lõpuni.

Justiitsminister Maris Lauri ütles Tallinna halduskohtu määrust kommenteerides, et õiguslikult on see olukord, kus kohtuotsust veel ei ole. Kuni kohtuotsuseni jõutakse, saavad need 26 inimest osaleda testitulemuse alusel nendes tegevustes ja käia nendes kohtades, kus teistelt inimestel nõutakse koroonatõendit.

Minister täpsustas, et kindlasti ei ole see sõnum kõigile teistele vaktsineerimata inimestele, et ka nemad saavad negatiivse testitulemuse alusel üritustel osaleda ja koroonapassi pole vajagi. «See on esialgne õiguskaitse neile 26 inimesele, kes esitasid kaebuse, nemad saavad käia kohtupaberiga ka erinevates kohtades,» lausus minister, lisades, et kõigile teistele kehtivad ikka üldised, kogu riigis kehtestatud koroonareeglid.

Küsimusele, kas valitsus võiks ­selle kohtumääruse valguses mingeid ­reegleid muutma hakata, vastas ­Lauri, et kõiki kohtuotsuseid loetakse, kaalutakse ja vaadatakse. «Kui valitsus mingi otsuse langetab, siis me teeme ja arutame seda koos. Praegu ma ei oska tõesti öelda, kas selle kohtu eel­otsuse tõttu peaks valitsus oma seniseid otsuseid muutma.»

Mis puudutab aga neid kümmet inimest, kelle puhul kohus pikendas esialgse ­õiguskaitse korras Covid-19 läbi­põdemise ­tõendit, siis Lauri sõnul arutles valitsus mitmesuguste lubade ja nende kehtivusaegade üle.

Lauri ütles, et nende üle arutletakse ka Euroopa teistes riikides ja kuna Euroopa riikides kehtib Covid-19 läbipõdemise tõend standardina kuus kuud, siis on ka ­Eestis kuuekuuline standard. «Võiksime ju Eesti riigis ka teisiti teha, aga tahaksime siiski olla unioonis Euroopaga. Aga eks teistes riikides on ka samasugused arutelud käimas, et võib-olla tõendit pikendada. Kui pikendamine tuleb Euroopa tasemel, siis on ka meil lihtsam sellist otsust teha,» ­rääkis justiitsminister.

Lauri täpsustas, et kui valitsus langetab otsuseid, siis teeb ta neid väga erinevatel kaalutlustel. Arvesse võetakse mitmesuguseid aspekte. Ühelt poolt vaadatakse, mis on konkreetne viiruse situatsioon. Kui viiruse ja haiglate olukord muutub, siis on see ka põhjus tehtud otsused üle vaadata. Ta lausus, et kui inimene kaebab mingi otsuse peale, siis võib juhtuda ka nii, et kohus jõuab otsuseni ajal, kui valitsus on ­olukorra muutumise tõttu otsust juba muutnud. «Variandid on kõik väga erinevad ja ei ole kindel, et esialgne kohtuotsus jääb kehtima. On ju ka edasikaebamise võimalused. See oleneb erinevatest asjaoludest, oleneb erinevatest kohtuasjadest. Me ei saa üheselt võtta, et kui ühega juhtub nii, siis ka kõigi teistega läheb samamoodi.»