Tänavu on surnud juba rohkem inimesi kui mullu kokku (10)
/nginx/o/2021/11/03/14180110t1h8963.jpg)
24. november 2021, 15:56
Statistikaameti andmetel on tänavu igas kuus surnud rohkem inimesi kui 2020. aastal. Suremuse tõus on tingitud eelkõige pandeemiast ning suvisest kuumalainest.
Suremus ületab ka viimase kümne aasta iga-aastast surmade arvu. Kui perioodil 2009–2019 suri Eestis keskmiselt 15 450 ja mullu 15 811 inimest aastas, siis 21. novembri seisuga on meie seast lahkunud juba 16 475 inimest.
Statistikaameti andmetel oli selle aasta suremus kõrgeim märtsis, kuid möödunud aastate trende arvestades hindab amet, et kuine surmade arv suureneb aasta lõpus veelgi, eriti detsembris. Sama trendi jätkudes võib surmade arv aasta lõpuks olla üle 18 500.
Tervise arengu instituudi surma põhjuste registri juhi Gleb Denissovi sõnul on surmade arvu tõus tingitud nii Covid-19 pandeemiast ja vereringeelundite haigustest kui ka suvisest kuumalainest. «Palavad ilmad põhjustavad krooniliste haigete surma, kuid surmapõhjuste muster oluliselt ei muutu,» selgitas Denissov.
Hüppeliselt on kasvanud suremus hingamiselundite haigustesse, eriti Covid-19 viiruse tagajärjel. Kui 2020. aastal suri ajaperioodil jaanuar–september 2020 hingamiselundite haiguse tõttu 448 inimest (neist Covidisse 65), siis tänavu on samal ajal lahkunud 1564 inimest, kellest suisa 1117 koroonaviiruse tagajärjel. Positiivseks võib pidada seda, et tänavu ei ole grippi surnud ühtegi inimest, eelmisel aastal oli see näitaja 20.
Mullu suri vereringeelundite haiguse tõttu (nt südame isheemiatõbi, peaajuveresoonte haigused) 5701 inimest, tänavu on samal põhjusel meie hulgast lahkunud 6204 inimest.
Eesti on suremuselt Euroopa Liidu esirinnas
Selle aasta 42. nädala (18.–24. oktoober) kohta on Eurostatile esitanud andmed 15 riiki, sealhulgas Eesti.
Nendest proportsionaalselt oli kõige suurem suremus Eestis. 42. nädalaks oli meie surmade arv 93 protsenti kogu eelmise aasta surmadest riigis.
Järgnesid Läti 92 protsendi, Bulgaaria 89 protsendi ja Leedu 84 protsendiga. Samal ajal oli see näitaja Rootsis 72 protsenti, Šveitsis 71 protsenti ja Belgias 69 protsenti.